Stressi ja juuste väljalangemise vaheline seos on uuringutest teada varemgi. Näiteks võib järsu juuksekao vallandada mõni traumeeriv sündmus inimese elus. Seisundit nimetatakse telogeeni väljavooluks. Nii oletasid teadlased läinud aastal, et pandeemiast tingitud stress paneb inimesi üha enam juukseid kaotama – seda ka nende seas, kes ise COVID-19 ei põdenud, vahendab Gizmodo.

Üks peamisi patuoinaid on siinkohal stressihormooniks kutsutav kortisool. Äsjases uuringus otsisidki Harvardi Ülikooli teadlased võimalikke põhjuseid, miks kortisooli mõjul inimeste juuksed välja langevad. Selleks tegid nad katseid hiirtega, kelle organism eritab inimese omale väga sarnast stressihormooni kortikosterooni. Viimast eritub väikestes kogustes ka inimkehas, kuid inimese stressivastust see kuigivõrd ei mõjuta.

Inimeste rikkaliku juuksepahmaka eest vastutavad karvanääpsud, millest karvad alguse saavad. Karvanääpsudel on kaks peamist olekut: kasvufaas ja puhkefaas. Kasvufaasi ajal saavad  karvasibula tüvirakud küpseks , mis viib nääpsude taastumise ja juuste kasvuni. Puhkefaasis on tüvirakud suikunud olekus ja nääpsust alguse saavad juuksekarvad langevad välja.

Tavaolukorras asendub peagi välja langev karv uue karvakesega. Kui aga puhkefaas venib ebatavaliselt pikaks või karvanääpsud lihtsalt enam ei taastu, hakkavadki inimeste juuksed hõrenema.

Katses vaadeldud hiirte puhul märkasid teadlased, kuidas paistis pikaajaline stress pikendavat nende karvanääpsude tüvirakkude puhkefaasi. Teadlastel õnnestus katse tulemust korrata ka siis, kui nad süstisid hiirtele suures koguses stressihormooni.

Kui aga uurijad pärssisid hiirte võimet stressihormooni eritada, muutusid loomakeste karvanääpsude puhkefaasid väga lühikeseks. Samuti paistsid hiirte karvanääpsud stressihormoonita üleüldse veatult töötavat, mistõttu võis nende hiirte karv kasvada veel vanas easki.

Uuringu ühe autori Harvardi Ülikooli tüvirakkude uurija Ya-Chieh Hsu sõnul tõestas tulemus, et kõrgenenud stressihormooni tase organismis võib karvanääpsude tüvirakkudele halvasti mõjuda.

Sama uurimisrühm on varemgi leidnud, et stress võib meie juukseid enneaegselt halliks muuta ja seda ilmselt lähimate tüvirakkude mõjutamise kaudu. Siiski ei paista juuste halliks minemise ja välja langemise taga olevat sama põhjus.

Muudes katsetes leidsid uurijad, et stressihormoon paistab mõjuvat ka naha papillidele ehk karvanääpsude all olevatele rakkudele. Naha papillid vastutavad paljuski nääpsu toitmise ja taastumise eest. Katsetes lõpetasid naha papillid stressihormooni mõjul molekuli Gas6 tootmise. Samas võib just Gas6 molekul ola meie juuste koospüsimise võti.

Nii tava- kui ka stressiolukorras aitas Gas6 lisamine äratada karvanääpsu tüvirakke, mis olid parasjagu puhkefaasis, märkis uuringu autor Sekyu Choi. Ta lisas, et tulevikus võib Gas6 mõju rakendada juuksekasvu ravis. Samuti oleks Choi sõnul põnev edaspidi uurida, kas muudki stressist tingitud koemuutused on seotud stressihormooni mõjust Gas6 reguleerimisele.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.