Doktoritöö: rinna- ja soolevähi agressiivsus sõltub energiast
Kui terve rinnakoe rakud on normaalse energiatarbimisega, siis rinnavähirakud kasutavad palju rohkem energiat. Samamoodi on energiatarbimisega seotud soolevähi agressiivsus, selgub hiljutisest TTÜ ja KBFI koostöös valminud Andre Koidu doktoritööst.
Seni on vähki peetud eelkõige geneetiliseks haiguseks. Kuid uuringud näitavad, et vähi teket põhjustab energiametabolism ehk koe energiavahetus, mis enamasti pole geenide põhjustatud. Kui terved rakud kasutavad toitaineid, et täita organismis oma ülesandeid, siis kasvajarakk vajab energiat selleks, et kontrollimatult paljuneda.
Andre Koit oli doktorant küll TTÜ keemia ja geenitehnoloogia erialal, kuid tema doktoritöö üks juhendajatest oli Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) juhtivteadur Tuuli Käämbre. Tuuli Käämbre laboris uuritakse kasvajarakkude energiatransporditeesid.
Koit vaatas rakuhingamist kasvajakoes. Rakuhingamine on kõigi rakuliste organismides olev ainevahetuse ja hingamise protsesside kompeks. Selle käigus lahundatakse toitainete molekule, näiteks glükoosi ja rasvhappeid, et saada selleks lõpuks energia. See vabanev energia on tavaliselt universaalse energiatalletaja ehk ATP kujul. ATP ülesanne on varustada rakke energiaga.
Rinnavähi puhul võrdles Andre Koit rakuhingamise seoseid haiguse oodatava agressiivsusega. Selleks kasutas ta nii haiglast saadud kasvajakudesid kui ka kindlate omadustega rakkude kogumeid ehk rakuliine.
Doktoritöö tulemused üllatasid, sest selgus, et laboratoorsetes uuringutes laialt kasutatavad rakuliinid ja kliinilised proovid näitasid pöördvõrdelist seost. Teisisõnu käitusid päris kasvajakoe rakud ja laboris kasvatatud rakud erinevalt. See tõestab, et laboriuuringute põhjal saadud tulemusi ei saa enamasti inimesele üle kanda, ilma et need läbi kukuksid.
Selgus, et inimese rinnavähi proovides on kahte tüüpi mitokondreid, kuid soolevähi proovides taolist jaotumist ei esinenud.
Jämesoolevähi puhul aga ilmnes, et mida kiiremini sünteesib kasvaja ATPd seda agressiivsem kasvaja on. Tegemist on ühe viitega, et vähirakkude tekkimisel võib olla erinevaid põhjuseid, kuid mis siiski tagavad nende homöostaasi ehk soodsa arengukeskkonna.
Doktoritöö juhendaja Tuuli Käämbre sõnul on vaja edasisi uuringuid just bioloogilise materjaliga ehk päris kasvajakoe rakkudega. “Praegu laialdaselt kasutatud staatilised, näiteks genoomsed, meetodid ei pruugi olla piisavad, et adekvaatselt kirjeldada erinevates kudedes toimivaid bioloogilisi protsesse, nende aktiivsust või ulatust.“
Kasvaja sümptomeid ei pruugigi enne vähi avastamist olla ja see võib see olla levinud teistesse kehapiirkondadesse. Allikas: kasvaja.net
Viis fakti vähist Eestis:
- Vähktõvest on kujunemas läänemaailma tervishoiusüsteemi koormavaim haigus. Seda nii vananeva rahvastiku, tervist kahjustava eluviisi ja saastunud keskkonna tõttu.
- Eestigi pole siin erand: vähist tingitud surmad on südameveresoonkonna haiguste põhjustatud surmade järel teisel kohal.
- Eestis on soolevähki haigestumine viimase 30 aasta jooksul pidevalt tõusnud ja haigestunute arv järjest suureneb. Aastas diagnoositakse ligikaudu 400 uut soolevähijuhtumit.
- Pahaloomulised kasvajad on tänapäeval enamasti ravitavad ning Eestis tehakse nende avastamiseks sõeluuringuid. Näiteks püütakse niimoodi varakult avastada rinna-, soole- ja emakakaela vähki.
- Paraku ei ole sõeluuringud tõhusad, kuna inimesed lihtsalt ei tule kutsungite peale kohale, kuid võiksid.
Doktoritööd “Kartsinogenees toob kaasa energiametabolismi ümberkorralduse jämesoole‐ ja rinnakasvajates” juhendasid KBFI juhtivteadur Tuuli Käämbre ja dr Vahur Valvere Põhja-Eesti regionaalhaiglast. Oponendid olid dr Eric Dufour Tampere ülikoolist ja teadur Maili Jakobson Tartu ülikoolist.
