Uurimuse esimene autor Laura Carrascosa märkis aga, et tulevikus võiks see muuta regulaarse vähitesti arsti juures käimise tavapäraseks osaks. "See on odav ja seda on väga lihtne teha, misläbi saaks rakendada seda ka tavalistes kliinikutes," laiendas Queenslandi Ülikooli järeldoktor ERR Novaatorile antud intervjuus. Eeskätt nägi Carrascosa sarnaseid teste pigem eeluuringu vahendina.

Näitkatsetes leiti proove uurides testi alusel vähile viitavaid märke kümnel juhul sajast ka siis, kui tegelikult neid seal polnud. Päris elus võib valepositiivse diagnoosi saamine tekitada teaduskirjanduse põhjal mõõdukat stressi ja viia üksikjuhtumitel veelgi tõsisemate sümptomiteni. Seetõttu tuleks esialgse diagnoosi panemise järel kontrollida tulemuste paikapidavust teiste, ekspertide tehtavate testidega.

Carrascosa tõi samas välja, et palju paremad pole ka juba standardkasutuses olevas testid. Näiteks eesnäärmevähi testi tehes pannakse esimese korraga õige diagnoos kolmel juhul viiest.

Laiemat pilti vaadates pidas Carrascosa lahendust siiski edasiminekuks. Erinevalt paljudest eelkäijatest saab sama testiga kontrollida mitme erineva vähivormi olemasolu. Katsetes täheldati nii vere-, rinna-, eesnäärme- kui ka soolevähi olemasolu. Eelnevalt on peetud eri vähivormidega seostatavaid mutatsioone liiga eriilmelisteks, et neid kõiki saaks märgata sama veretestiga.

Veidi teistsugust lähenemist kasutades keskendusid Austraalia teadlased DNA järjestuse asemel selle külge haagitavatele metüülrühmadele. Molekulid muudavad geenide avaldumist. Tervetes rakkudes võib näha seeläbi vägagi eriilmelisi ja üle terve genoomi laotuvaid mustreid. Vähirakkudes on aheldatud DNA külge vähirakke minimaalselt ja need on koondunud üksikutesse piirkondadesse.

"Normaalne ja vähi DNA käitub lisanduste mõjul vees väga erinevalt. Selle märkamiseks piisab juba väga vähesest vähi-DNA hulgast. Enne polnud seda keegi sel viisil hoomanud," selgitas järeldoktor. Täpsemalt võtab vähi-DNA selle mõjul kolmemõõtmelise kuju, mis jäävad lahuses väga hästi kinni kullast nanoosakeste külge. Lahuse värv sellega ei muutu. Vaid tervete rakkude DNA-d sisaldav lahus värvub roosaks.

Järgmise sammuna plaanib testida töörühm rohkemate proovidega. Praegu kaasati eri näidiseid vaid veidi üle paarisaja, millest piisas vaid meetodi tööpõhimõtte tõestamiseks. "Samuti loodame suuremates kliinilistes uuringutes välja selgitada, kui varajases staadiumis saab vähki avastada ja kas avastada saab ka erinevaid vähivorme," lisas Carrascosa.

Vereringesse satub vähirakkude DNA pärast nende surma. Mida rohkem leidub kehas vähirakke, seda kergem on seega leida ka nendest pärinevat pärilikkusainet. Koeproove uurides on vähirakkude märkamiseks vaja järjestada sageli nende DNA tervikuna. Selleks kasutatavad uue põlvkonna seadmed on aga kallid ja neid leidub tavalistelt vaid suuremates laboratooriumites.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.