Alternatiivmeditsiiniga piirdumine kasvatab vähihaigete suremust kordades
Vähi vastu alternatiivmeditsiinist abi otsivate inimeste suremusrisk ületab tavameditsiiniga piirduvate patsientide suremust kohati enam kui viis korda, viitab värske uuring. Tulemuste kohaselt puudub kasutatavatel ravivõtetel sageli soovitud mõju või on need organismile otseselt kahjulikud.
Yale'i ülikooli teadlased eesotsas Skyler Johnsoniga võtsid aluseks 34 miljoni vähipatsiendi kohta aastatel 2004–2013 kogutud terviseandmeid sisaldava registri. See sisaldas muu hulgas infot nii vähi tõrjumiseks kasutatud teraapiate kui ka ravitulemuste kohta. Töörühm pidi tunnistama, et alternatiivmeditsiini poole pöördunutest jäi andmebaasi märk maha haruharva. Lõplikku analüüsi kaasati vaid 280 patsienti, keda oli proovitud ravida "teiste tõestamata teraapiatega, mida viisid läbi meditsiinilise väljaõppeta inimesed".
Sellest järeldub, et alternatiivseid ravivõtteid kasutanud patsiendid ei tunnistanud seda hiljem sageli üles või ei jaganud meelsasti oma kõiki terviseandmeid. Samuti jäeti kõrvale need, kellel oli avastatud vähk hilja või oli jõudnud haigus levida teistesse kolletesse.
Võrdlusmomendi loomiseks otsiti andmebaasist üles sarnase vähidiagnoosi saanud inimesed, kes olid samast rassist, sama vanad, sama kindlustusega ja kellel oli diagnoositud vähk selle samas staadiumis. Ainsa suurema vahena eelistasid 560 patsienti tavapäraseid ravivõtteid. Nendeks olid kasvaja kirurgiline eemaldamine, kemo-, radio- ja/või hormoonteraapia.
Vaid tavapäraste ravivõtetega piirdunud inimestest oli viis aastat hiljem elus 78,3 protsenti, alternatiivmeditsiini eelistanutest aga vaid 54,7 protsenti. Kokkuvõtlikult oli alternatiivmeditsiini eelistanud patsientide suremus 2,5 korda kõrgem.
Mõne vähivormi oli vahe eriti järsk. Näiteks rinnavähki põdevate patsientide suremus oli 5,7 korda kõrgem. Pärasoole- ja kopsuvähi tõttu surid alternatiivmeditsiini eelistanud inimesed vastavalt 4,6 ja 2,2 korda sagedamini. Statistiliselt olulist vahet ei nähtud vaid suhteliselt aeglase kulgeva eesnäärmevähi puhul.
Autorid möönavad, et tegu on vaatlusliku uuringuga. Seeläbi on sellel omad puudused. Näiteks pole võimalik andmetest välja lugeda, kas kõrgem suremus oli tingitud alternatiivmeditsiini otsesest kahjulikkusest või tunnustatud teraapiate saamata jäämisest. Andmete kodeerimiseks kasutatud süsteemi tõttu ei saa täpselt välja selgitada, millist alternatiivset teraapiat nende seisundi leevendamiseks kasutati. Viimaks ei saa töörühm kindlalt väita, et esimese valikuna alternatiivmeditsiini eelistanud patsiendid ei otsinud hiljem abi tavameditsiinist.
Samal ajal vihjab töö, et alternatiivmeditsiinist otsivad vähemalt USA-s abi pigem noored kõrgema haridustaseme ja sissetulekuga naised, kellel on vähem teisi tervisehädasid. Teise võimaliku seletuse kohaselt tunnistasid nad selle lihtsalt sagedamini üles.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of the National Cancer Institute.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa