Lisaks väljaannetele ja ajakirjanikele mõjutavad kajastust ka rahva- ja alternatiivmeditsiinis tegutsevate arstide enda valikud, kirjutavad Tartu Ülikooli doktorant Katre Koppel ja Tartu Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu rahvusvahelises teadusajakirjas Ethnologia Europaea.

Koppel ja Uibu toovad samas artiklis välja, et kuigi Eesti meediamaastikul vastandatakse alternatiiv- ja tavameditsiini tugevalt, siis enda terviseprobleemidele lahendust otsivate inimeste jaoks need süsteemid sedavõrd selgelt ei eristu ning ravipraktikates on levinud eri raviviiside kombineerimine.

Arstid kriitika all

Kahe Tartu Ülikooli teadlase uuring põhineb aastatel 1996–2018 Eesti peavoolu ajakirjanduses ilmunud tekstidel Luule Viilmast, Rene Bürklandist ja Riina Raudsikust, keda ühendab arstiharidus, rahva- ja alternatiivmeditsiini praktiseerimine ning kirjutatud raamatute suur menu ja üldine populaarsus inimeste seas. Koppel ja Uibu valisid kõigi kolme kohta välja meedias ilmunud sisukamad kajastused, pikemad intervjuud ja portreelood, et selgitada, kuidas alternatiivmeditsiin Eesti meedias välja paistab ja mismoodi kajastab ajakirjandus alternatiivmeditsiini poole pöördunud arste.

Alternatiivmeditsiini areng ja kajastus on tihedalt seotud Eesti ajalooga. Nõukogude okupatsiooni ajal pidas võim sobivaks vaid teadusel põhinevat meditsiini, kuid sellegipoolest jäi rahvameditsiin Eestis igapäevaelu osaks. Näiteks kasvas 1970. ja 1980. aastatel Hiina meditsiini menu, mille tulemusel sai nõelravist paariks aastakümneks ametlikult pakutav tervishoiuteenus.

Eesti iseseisvuse taastamine ja avatum ühiskond tõi meditsiinivaldkonda mitmekesisust ja välismaiseid õpetusi, mis tähendas rohkem võimalusi alternatiivmeditsiinis. Praegu on Eestis laialt levinud erinevad alternatiivmeditsiini võtted nagu energiaravi, kiropraktika, homöopaatia jpm. Seejuures on alternatiivmeditsiin riiklikult reguleerimata, mistõttu ei pea sellega tegelemiseks olema arst. Siiski on üksikud arstid just rahva- ja alternatiivmeditsiini valinud ning sattunud piiride hägustamise tõttu kolleegide kriitika alla.

Ajakirjanduse roll on otsustav

Viilma, Bürklandi ja Raudsiku õpetuste sisu ning meediaga suhtlemise viisid on olnud väga erinevad, mistõttu sattusid nad ajakirjanduse huviorbiiti eri kontekstides. Koppel ja Uibu toovad välja, et ajakirjanike valikutest Viilma, Bürklandi ja Raudsiku kajastamisel sõltus nende avalik kuvand. Samuti mängib olulist rolli alternatiivmeditsiiniga tegeleva arsti enda proaktiivsus meediaga suhtlemisel. Bürkland oli aktiivne ja positsioneeris end integratiivse tervise eestkõneleja ja eksperdina, kuid Viilmad ja Raudsikku esitles ajakirjandus peamiselt läbi konfliktsituatsioonide, mis muutis kajastust nende tegevusest lihtsustatuks ja stereotüüpseks.

Oluline vahe artiklites tuleneb sellest, kui palju ja millistes olukordades anti Viilmale, Bürklandile ja Raudsikule tekstides sõna. Bürklandi eristab Viilmast ja Raudsikust see, et tema meediakajastustes oli mitmeid pikki (ekspert)intervjuusid, kus jäid kõlama tema enda mõtted. Samas Viilmast kirjutades oli tihti loo algtõukeks Viilma ülisuur populaarsus, mille avamisel pöörasid ajakirjanikud näiteks tähelepanu tema isikuomadustele, hääletoonile ja soole. Raudsik sattus laiema avaliku huvi alla seoses MMS-i skandaaliga ning temast on ilmunud kahesuguseid kajastusi. Ühed kajastasid teda väga kriitiliselt, kuid pikemad intervjuud olid positiivsema tooniga ja esitlesid teda kui eksperti.

Samuti selgus Koppeli ja Uibu artiklist, et kuigi Viilma ja Bürkland põhjendasid alternatiivmeditsiini kasulikkust suhteliselt sarnaselt, siis ajakirjandus esitles Bürklandi seisukohti kui neutraalse eksperdi omi, ent Viilma kriitikat tavameditsiini suunas vahendati nagu sõja kuulutamist. Analüüs näitab ka, et Viilma enda sõnavõtud tavameditsiini suunal ajapikku muutusid tõepoolest üha kriitilisemaks. Bürkland on osavalt enda positsioneerimisel laveerinud tava- ja alternatiivmeditsiini piiril ning tõusnud integreeritud meditsiini eestkõnelejaks Eestis.

Koppeli ja Uibu tehtud sõnakasutuse, žanri, raamistuse ja stereotüüpide kasutamise analüüs näitab, et ajakirjanike valikud kujundavad rahva- ja alternatiivmeditsiini ning Bürklandi, Viilma ja Raudsiku avalikku kuvandit, kuid oma roll on siin ka kõigil kolmel arstil.