Hiina meditsiin kogub Eestis poolehoidjaid teaduspõhise debati vältimisega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hiina meditsiini esitatakse kui kasulikku ja õiget meetodit, mis suurendab inimese heaolu ning aitab tal leida tasakaalu keha ja vaimu ning töö ja puhkuse vahel.
Hiina meditsiini esitatakse kui kasulikku ja õiget meetodit, mis suurendab inimese heaolu ning aitab tal leida tasakaalu keha ja vaimu ning töö ja puhkuse vahel. Autor/allikas: technicolours/Flickr (CC BY-ND 2.0)

Hiina meditsiin on Eestis konfliktne teema, mille ümber keerleb palju kahtlusi, kriitikat ja eriarvamusi. Kõnealust raviviisi õigustatakse siinses meedias autoriteetsetele ravijatele ja kõikehaaravale meditsiinile rõhudes ning teaduspõhist lähenemist vältides, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased.

Hiina meditsiiniks kutsutav kehakäsitlus ja ravivõtete kogum pärineb, nagu nimigi ütleb, aastatuhandete tagusest Hiinast. Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise lektori Marko Uibu ja doktorant Katre Koppeli sõnul on see raviviis ajas pidevalt edasi arenenud.

"Tänapäeval on Hiina meditsiin levinud üle kogu maailma," tõdevad nad. "Igas kultuuriruumis ja konkreetses keskkonnas omandab Hiina meditsiin omalaadi varjundeid ja seda tõlgendatakse vastavalt vajadustele."

Nii uurivad tervishoiuteadlased Uibu ja Koppeli sõnul Hiina meditsiini samade kriteeriumite alusel nagu teaduspõhist meditsiinigi. Teadlasi huvitab eeskätt, kui tõhusalt aitab Hiina meditsiin kui meditsiinisüsteem ennetada ja ravida haigusi. Vaimsete õpetuste kontekstis kerkivad esile aga Hiina meditsiini kehakäsitlus ja energeetiline tervendamine. Seal võidakse Hiina meditsiini kombineerida teiste filosoofiate ja tervendusviisidega – peamine on saavutada keha, vaimu ja hinge vaheline tasakaal.

"Arusaamad ja tõlgendused Hiina meditsiinist sõltuvad paljuski ka praktiseerijast ja tema taustteadmistest ning haridusest," ütlevad Uibu ja Koppel.

Alternatiivne või kõikehaarav ravi?

Arvestades, et Hiina meditsiin on Eestis vastuoluline teema, uurisid Marko Uibu ja Katre Koppel, kuidas siinses meedias Hiina meditsiini legitimeeritakse. "Legitimeerimise analüüsimine tähendab seda, et me vaatlesime, milliseid tekstilisi võtteid kasutatakse, et põhjendada ja selgitada, miks tuleks kasutada Hiina meditsiini," seletavad nad.

Autorid analüüsisid aastail 2009–2018 ilmunud 320 meediateksti, kus oleks käsitletud kas Hiina meditsiini või selle tuntud kohalikku praktikut Rene Bürklandi. Analüüs näitas, et Hiina meditsiini õigustatakse sageli, näidates seda ratsionaalselt kasuliku praktikana. Samuti anti neis tekstides tihti moraalseid hinnanguid ehk tegevusi liigitati õigeteks/valedeks või headeks/halbadeks. Kolmandaks legitimeeriti Hiina meditsiini ühilduvusprintsiibiga ehk lugejale anti mõista, et "kui kõik teevad nii, peaksid sinagi tegema sama".

Loetletud võtete eesmärk on muuta Hiina meditsiini avalikku kuvandit. "Kui Eestis tavapäraselt peetakse Hiina meditsiini alternatiivraviks, siis meediatekstide retoorika püüab luua seoseid Hiina ja integratiivse meditsiini vahel," märgivad Uibu ja Koppel. Täpsemalt ilmnes Hiina meditsiini legitimeerimispüüdluste analüüsil viis suuremat teemat.

Esiteks kirjutatatakse meedias palju Eestis tegutsevast Hiina meditsiini arstist Rene Bürklandist. Viimane on lõpetanud nii Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kui ka Pekingi Meditsiini Ülikooli ning tegeleb enda sõnul klassikalise Hiina meditsiiniga. Uibu ja Koppeli sõnul loovad meediatekstid Bürklandist karismaatilise Hiina ja integratiivse meditsiini eestkõneleja kuvandi. "Teda esitletakse Hiina meditsiini eksperdi ja autoriteedina, kuid samas on tal teadmised ka tavameditsiinist," ütlevad autorid.

Teiseks kirjutatakse Hiina meditsiiniga seoses palju holistilisest tervisest. See tähendab, et Hiina meditsiini esitatakse kui kasulikku ja õiget meetodit, mis suurendab inimese heaolu ning aitab tal leida tasakaalu keha ja vaimu ning töö ja puhkuse vahel.

Kolmandaks kirjeldatakse meedias Hiina meditsiini patsiente kui eneseteadlikke inimesi, kellel on vabadus ise oma tervist puudutavaid otsuseid teha. Neljandaks räägitakse energeetilisest kehast ehk Hiina meditsiini iselaadsest kehakäsitlusest. Rõhutatakse, et teistsuguse kehakäsitlusega täidab Hiina meditsiin keha eest hoolitsemisel rolli, mida biomeditsiin täita ei suuda. Viiendaks seotakse Hiina meditsiin integratiivse ehk kõikehaarava meditsiiniga. Märgitakse, et mõlema meditsiinisüsteemi eesmärk on ennetada haigusi, hoida tervist ja väärtustada patsiendi heaolu.

"On tähelepanuväärne, et eraldi teemana ei kerkinud meediatekstides esile teadusuuringutele viitamist või teadusliku retoorika kasutamist," märgivad Uibu ja Koppel. Teaduslik retoorika oleks nende sõnul olnud ootuspärane õigustamis-strateegia, ent Eesti eripärana teaduslik retoorika puudus.

"Teadus ja pseudoteadus, tõenduspõhine ja alternatiivmeditsiin on konfliktsed ja ühiskonda polariseerivad teemad. Seesuguste polariseerivate teemade vältimine meediapildis aitab luua Hiina meditsiinist positiivset kuvandit," ütlevad autorid.

Alternatiivravi hägusad piirid

Marko Uibu ja Katre Koppeli sõnul pole Hiina meditsiin Eestis mingi uus nähtus – 1960. ja 1970. aastatel huvitusid siinsed arstid näiteks akupunktuurist. Tänapäeval räägitakse Hiina meditsiinist Eestis taoismi ja uue vaimsuse õpetuste kontektis. Eestlastele on tuttavad ravivõtted nagu nõelravi, taimeravi, massaažid, qi gong, kupu- ja moksateraapia; suurt tähelepanu pööratakse ka kehatüübi põhisele toitumisele.

Kuigi Hiina meditsiini prakitseerijate arvu pole Eesti uuritud, kõnelevad Uibu ja Koppeli sõnul enese eest vastavateemaliste raamatute müüginumbrid. "Näiteks oli 2016. aasta enimmüüdud raamat Hiina meditsiini raamat "Tark tee terviseni". Eestimaalaste huvi tervise, tervendamise ja eneseabi vastu on ju teadupärast suur," ütlevad nad.

Mida aga pidada tervendamiseks või alternatiivmeditsiiniks, sõltub paljuski riigist ja ajast. "Eestis on arvestatavalt palju alternatiivmeditsiini kasutajaid, ent meediapilt ja tervisepoliitikad pigem konservatiivsed ja kriitilised," märgivad autorid. Samal ajal sisaldavad Ameerika tervisekindlustuse paketid teatud alternatiivmeditsiini teraapiaid, Austraalias ja Inglismaal saab homoöpaatiat õppida ülikoolis ning Lääne-Euroopas on Hiina meditsiini kliinikud suured ega pea end avalikkusele õigustama, toovad autorid näiteid.

Teisipidi on eestlastele tavalised nii mõnedki "alternatiivsed"ravivõtted, mille kultuurilisele eripärale sageli ei mõelda. "Kas näiteks pärnaõietee või viinasokid on alternatiivravi?" küsivad Uibu ja Koppel retooriliselt ning lisavad, et ehkki Eestis on need meetodid väga levinud, siis mujal pigem mitte. "Taimetee kui uuemat sorti loodusravi tekitab Skandinaavias suurt ettevaatlikkust – enda korjatud taimedest tee valmistamine tundub imelik ja ohtlik," ütlevad nad.

Nii suhestuvad ka alternatiivravi ja teaduspõhine meditsiin eri riikides erinevalt. Alternatiivravi valdkond on autorite sõnul kirev ning puuduvad standardid tähendavad paraku ka ohtlikke lähenemisi. "Samuti on kasvavaks riskiks alternatiivravi poole kaldunud inimeste kaugenemine ja halvemal juhul isegi vastandumine tavameditsiinile. Seda on viimastel aastatel Eestis palju rohkem näha," tõdevad Uibu ja Koppel.

Marko Uibu ja Katre Koppel kirjutavad Hiina meditsiini legitimeerimisest meedias ajakirjas Journal of Ethnology and Folkloristics.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: