Selle üle, miks inimesed usuvad pseudoteadust, arutlesid Mait Metspalu (Tartu Ülikooli Genoomikainstituut), Natalia Pervjakova (Tartu Ülikooli Genoomikainstituut, Eesti Geenivaramu), Sergei Vlassov (Tartu Ülikool, füüsikainstituudi vanemteadur) ning vestlust juhtis Vladimir Svet.

Selge on see, et pseudoteaduse levikut saavad kõige paremini vältida teadlased ise, kuid selleks peaksid nad olema rohkem avatud, võtma sõna ja oskama rääkida inimestega nende "oma keeles" ja kohtades, kus tegelik diskussioon käib ning mitte jääma omaette kogukonnaks. Arusaadav on muidugi asjaolu, et kui teadlane tegeleb oma kitsa valdkonnaga aastaid, siis teda ongi raske panna rääkima üldistatult ja "lihtsale" inimesele mõistetavalt.

Võimalik, et sellest tulenevalt on pseudoteaduse uskujatel ka argument, et teadlased midagi varjavad, valetavad ja hoiavad suuri saladusi ning võimalik, et ei avaldagi iialgi töid näiteks kristallide tervendavate mõjude kohta. Sergei Vlassov aga kinnitas, et selliseid süüdistused ei saa paika pidada, kuna teadust tehakse ju põhimõtteliselt kõigest.

"Vanim pseudoteadus on astroloogia. Igaüks on meist ilmselt horoskoope lugenud. Ja on justkui kogemustest lähtuvaid argumente, et need peavad paika ja teadust süüdistatakse, et me takistame nende uurimist. Aga sellised horoskoobiseosed oleksid ju niivõrd põnevad, et teadlased uuriksid neid läbi ja lõhki ja on ka uurinud, kuid kui seoseid ei ole, siis ei ole," selgitas Vlassov.

Kontroll aeglustab teadust

Mait Metspalu tõi aga välja asjaolu, et teaduslikult tõestatud argumentidel on lihtsalt vähem kõlapinda, kuna nende kallal töötamiseks läheb teadlastel palju aega ning tulemused läbivad tohutu kontrollifiltri. Samal ajal saab aga täiesti suvaline inimene teadmata eesmärkidel toota väga palju ja lühikese aja jooksul pseudoteaduslikku sisu, mis on kõigile kättesaadav.

Pseudoteadus annab lihtsaid vastuseid ja seepärast levinud, arvas Natalia Pervjakova. "On inimesi, kes ütlevad, et tavameditsiin ja alternatiivmeditisiin on ju sama asi: mõlemad püüavad leida ravi ja tõestada, et mingi ravi toimib. Aga tegelikult ongi siin pseudoteaduse ja teaduse vahe. Teadus on seisneb justkui seniste teooriate ümberlükkamises ja kahtlemises ning erinevate meetodite ja teooriate katsetamises. Alternatiivmeditsiini tunneb ära selle järgi, et seal võetakse üks konkreetne teooria ja otsitakse ainult sellele tõestusi," selgitas Pervjakova, et teadlane ei ütle kunagi, et on ainult üks viis ja nii asjad toimivadki.

Kas pseudoteadusesse uskumine on ühiskondlik probleem? 

"Kui me peame lihtsalt intellektuaalset ja kergelt ulmelist arutelu, siis see on äge ju. Kui on tore luuletus lamedast maast, siis see on ju kultuurilises mõttes lahe. Aga kui inimene enda tervist mingi imeravi-mürgiga rikub, siis pean mina tema ravikulud kinni maksma. Ja sellisel juhul on see ühiskondlik probleem," ütles Metspalu.

Vlassovi meelest on aga tervitatav see, kui inimesed huvituvadki asjadest. "Pseudoteadusesse uskujad arvavad, et avastavad maailma teistmoodi ja huvitavamalt. Nad ei istu vähemalt niisama teleka ees. Kasutavad oma aju lihtsalt väga huvitavalt ja intensiivselt. Ja üritavad siis teadlastega vaielda ja puha," rääkis Vlassov.

Vlassovi meelest on imekspandav see, kui meie ümber on tohutud teaduseimed: nutiseadmed, sõidumasinad, kodumasinad, ravimid ja kõik kasutavad neid, kuid millegipärast osa kasutajatest ei usu nende imede leiutajaid - teadlasi. "Ühe vastuse andis selles osad mulle mu väike tütar. Ta küsib palju küsimusi maailma kohta. On näha, et laps tahab teada. Kui ma seletan talle vastuseid mänguna, on see huvitav, kuid kui katsetan keerulist teaduslikku juttu, siis ju huvi kaob kohe," rääkis Vlassov.

Sellest tulenevalt võib öelda, et vastused on keeruliselt seletatavad ning inimesed eelistavad justkui lihtsaid vastuseid. Samas tõi üks publikuliige välja mõtte, et tegelikult ei ole ju ka pseudoteadust tõestavad teooriad ja tekstid üldse mitte lihtsad. Ei ole ju kuigi lihtne tõestada ja mõelda, et keegi on reptiil.

Teadus peab olema põnev

Arutelus osalenud teadlased ei tahtnud jätta muljet, et nad on mingis kinnises tsunftis ja on paremad inimesed, kes naeruvääristavad teisitimõtlejaid. Nad on lihtsalt tegelenud oma kitsa valdkonnaga aastaid ning et midagi mitteteadlasele täielikult selgitada, läheks asi üsna aeganõudvaks, et tõestamine täielikult ammendav oleks. "Ma pidin ju ka palju-palju õpikuid lugema ja katseid tegema, et nendes teadmistes, mis mul nüüd on, veenduda," ütles Vlassov.  

Pervjakova nõustus ning ütles, et teadlaste pikka aega tehtud töö ja tulemused jõuaksid tavainimesteni ja saaksid üldtuntud tõeks (sest miks need teadlased siis üldse vastuseid otsivad), on vaja teadus hoida põnevana. Teiseks on vaja kasvatada inimeste teadlikkust, kuidas teha vahet pseudoteaduslikel ja teaduslikel tekstidel. Kolmandaks on vaja ka haritud ajakirjanikke, kes suudavad kuiva teadusteksti mõistetavaks teha.

"Aga ka korraliku teadusliku sisuga artikli kirjutamiseks näeb ajakirjanik vaeva. Võib-olla mitu kuud isegi, et mõestada lahti teadlase suurt tööd ja seejärel ilmub sellest lihtne ja arusaadav asi. Aga ja samal ajal jõuab ikka karistamatult ilmuda sadu pseudoteaduslikke artikleid," tõdes Pervjakova.