Biomarkerid ennustavad suremusriski ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Eesti ja Soome teadlased on kindlaks teinud neli veres leiduvat biomarkerit, mis seostuvad kõrgema riskiga järgmise viie aasta jooksul mõne haiguse läbi surra. Kuigi täpsed seose taga olevad mehhanismid jäävad veel selgusetuks, saaks markereid pikemas perspektiivis tõenäoliselt kasutada kurvemate tagajärgedega sündmustekäigu ennetamiseks.

„See kõik nõuab veel täiendavat teadustööd, et mis täpselt nende biomarkerite taga on,“ märkis Krista Fischer telefoniintervjuus. Samas on kõrgema riskiga seotud biomolekulidest kolm sellised, mida kliinikute laborites vereproovide analüüsimisel regulaarselt juba niigi määratakse. „Nende tähendus riskiprognoosijana ei ole aga siiani veel nii selgelt välja tulnud. Seetõttu võikski nendele markeritele hakata rohkem tähelepanu pöörama,“ laiendas vanemteadur.

Kuula ka Piret Ehrenpreisi raadiouudist.
 

Normist kõrvalekalduvate biomolekulide hulgaga seostuv suremusrisk oli erakordselt kõrge. Tõenäosus järgmise viie aasta jooksul enneaegselt surra kasvas viis korda. Täpsemalt seostusid sellega albumiini, α-1 glükoproteiini ja tsitraadi tase organismis ning väikese tihedusega lipoproteiini osakeste suurus. Fischeri sõnul on üldiselt teada, millele need biomarkerid viidata võiksid. Näiteks albumiini ja glükoproteiini tase seostub organismi põletikutasemega, kuid mida täpselt nende teatavate väärtuse korral ette võtta, on veel ebaselge.

Tulemuste kontrollimiseks võeti lisaks pea kümnele tuhandele eestlasele vaatluse alla 7500 soomlast. Proovide alusel tehtud ennustused pidasid paika ka põhjanaabrite juures. „On arvata, et geneetika nende (biomarkerite) juures nii suurt rolli ei mängi,“ kinnitas Fischer. Näiteks on madalam albumiini või kõrgem glükoproteiini tase riskifaktoriks nii Eestis kui Soomes. „Ei ole põhjust arvata, et see peaks mujal väga teistmoodi olema,“ lisas vanemteadur.

Töörühma jaoks on tulevikuplaanid selged. „Konkreetselt plaanime uurida neid indiviide, kellel meie andmetel nende biomarkerite alusel on kõrge risk ja kellel Geenivaramuga liitudes ühtegi tõsisemat tervisehäda ei olnud. Tahaksime nende inimestega kontakteeruda. Neid on umbes viiskümmend. Plaanime neid Geenivaramusse täiendavale küsitlusele kutsuda ja välja uurida, kas neil on need näitajad vahepeal muutunud,“ sõnas Fischer.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS Medicine.

Allikas: PLOS Medicine

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: