Hakatuseks tuleb rõhutada, et Novaatoril ei õnnestunud leida lugeja küsimuses toodud eelduse kinnitamiseks ühtegi konkreetset uuringut. Nii või teisiti on Eestil pikkade mängijate osakaalu kasvatamiseks potentsiaali. 2016. aastal ilmunud uurimuse kohaselt on nii eesti mehed kui ka naised oma keskmise pikkuse poolest maailmas 3. kohal. Läti ja Leedu mehed vastavalt 4. ja 19. ning naised 1. ja 8. kohal.

"Geeniandmed toetavad seda, et eestlased on lätlastest ja leedukatest pikemad st geneetiliselt lätlastele lähemad isikud on keskmiselt lühemad. Geenivaramu andmebaasis on näha, et eesti rahvusest meestest on umbes seitse protsenti vähemalt 190 sentimeetrit pikad. Muust rahvusest isikute hulgas on nii pikkade meeste osakaal neli protsenti," selgitas geenivaramu biostatistika vanemteadur Krista Fischer.

Geenivaramu asedirektor Tõnu Esko kinnitas, et Põhja-Euroopas on pikkuskasvu soodustavate variantide sagedus võrreldes Euroopa lõunaosaga suurem. Samas pole see efekt Eesti, Läti ja Leedu võrdluses oluline. Ka pole viimase kahe rahva geenid täpsete hinnangute andmiseks kaardistatud veel piisavalt täpselt. Pikkade korvpallurite näiline nappus tuleneb seega millestki muust.

Aga miks siis ikkagi?
Üks oluline tegur on kindlasti rahvaarv. Lätis ja Leedus elab võrreldes Eestiga 1,5 ja 2,2 korda rohkem inimesi. "Isegi kui Eestis on protsentuaalselt pikki poisse rohkem, on Lätis ja Leedus lihtsalt rohkem materjali, kust midagi valida," sõnas Esko.

Sama meelt on Audentese SG/Noortekoondist juhendav korvpallitreener Indrek Visnapuu. "Eelkõige Leedu näitel arvan, et alaga tegeleb suurem osa noortest. On suur vahe, kui kümnest inimesest kolme asemel teeb seda üheksa. Seda suurem on tõenäosus, et nende hulgas on ka mõni pikem mängija," leidis treener. Visnapuu nentis, et nende üles leidmine pole alati kõige lihtsam.

"Leedus on korvpall sisuliselt teine usk. Katsetele tulevad kohale kõik üheksa, Eestis on vaja need kuus ülejäänut ise üles leida. Võib-olla see protsess võiks olla läbimõeldum, suunatum ja keskenduma rohkem pikkadele," lisas mees. Teisest küljest üritavad meelitada pikki mängijaid enda juurde ka teised spordialad. Nii pole ehk ime, et Eesti võrkpallikoondise mängijate keskmine pikkus ületab hetkel korvpallikoondise oma.

Rapla Korvpallikooli treeneri Indrek Ruudu sõnul võib olla aga põhjuseid teisigi. "Euroopa treenerid on öelnud, et üle kahemeetrised on heas mõttes ebanormaalsed inimesed. Neisse tuleb suhtuda veidi teistmoodi. Nad arenevad kauem – tavavanusele võiks liita kaks aastat. Treeneritel ei pruugi jätkuda aga poiste ning tüdrukute tippsporti viimiseks alati kannatust ja teadmisi. Mulle tundub, et me ei oska ja suuda seda täna teha," nentis Ruut.

Teisisõnu pole probleem "tüüpide" puudumises, vaid oskuses suunata nende arengut. Lühemate mängijatega tegelemine on kohati lihtsam. "Üsna tihti kipuvad need pikad poisid noorte klassides pingi otsale istuma jääma, neil kaob huvi ja nad siirduvad teistesse valdkondadesse, kus neid väärtustatakse rohkem," lisas treener.

Pikkus loeb, kuid...
Nii Ruut kui ka Visnapuu leidsid, et korvpallis jagub ruumi pikematel ja lühematele mängijatele. "Seda on tõestatud mitmete erinevate näidetega. Pikkus annab teatud olukordades eelise, kuid see üksinda ei mängi. Lõpuks on olulised ikkagi isikuomadused – tehnika, taktika, mängu mõistmine loeb," leidis Visnapuu. Mööda ei saa vaadata aga sellest, et korvpall on üks vähestest spordialadest, kus pikematel mängijatel on tõepoolest eelis.

Seda tajutakse ka rahvusvahelisel areenil. "Näiteks Läti võistkonnas oli viimasel Euroopa meistrivõistlustel ainult kolme mängija pikkus alla kahe meetri. Tipptasemel on kõigil mängijatel head oskused, tugev psühholoogiline baas ja tipptreenerid valivad seetõttu igale positsioonile võimalikult pika mängija," sõnas Ruut. Pikematel mängijatel on oma kodumeeskonna leidmine edasises elus lihtsam.

Ka ülejäänud maailma suunanäitajaks olevas USA tippkorvpallis võib näha, et mängijaid valitakse pigem kehakuju järgi – oskusi on võimalik alati mingil määral lihvida. "Treenerite kuldreegel ütleb, et ääre- ja keskmängijad valitakse kehakuju, tagamängijad iseloomu järgi," lisas Ruut.