Jean-Francois Lemaitre Prantsusmaalt Lyoni Ülikoolist ja ta kolleegid kogusid ja analüüsisid andmeid 101 väga mitmesuguse imetajaliigi kohta ja tuvastasid, et neil liikidel elavad emased keskmiselt 18,6 protsenti kauem kui isased.

Võrdluseks, inimeste seas elavad naised keskmiselt umbes kaheksa protsenti meestest kauem. See sooline lõhe inimeste seas, kohati suurem, kohati väiksem, kehtib kõikjal maailmas.

Teadlased on ennegi aimanud, et samasugust vahet esineb loomariigis laiemaltki, kuid ülevaatlikke andmeid, muu hulgas metsikult elavate imetajate kohta on seni olnud napilt. Palju on uuritud liikide eluiga ühekaupa, aga ühtse meetodiga võrdlusuuringuid on tehtud vähem.

Lemaitre ja ta kaaslased teatavad nüüd, et nende uuritud loomapopulatsioonides tuli sugudevaheline elueaerinevus ilmsiks 60 protsendil juhtudest.

Põhjus võib nende arvates osaliselt peituda ka keskkonnatingimustes, milles loomad elavad, osaliselt aga ka sugulise valiku strateegias.

Näiteks lumelammaste seas, keda elab Siberis ja Põhja-Ameerikas ja kelle kohta Lemaitre'il ja kolleegidel oli kasutada rohkesti andmeid, on elueaerinevus sugude vahel väike seal, kus aasta läbi leidub rohkesti toitu. Seevastu neis paigus, kus talved on karmid, on erinevus suurem.

Isasloomad peavad endale sigimisvõimaluse välja võitlemiseks kasvama suureks ja tugevaks, selleks kulub aga rohkesti ressursse, mida elus püsimiseks jääb selle võrra vähem.

Oma uurimusest kirjutavad Lemaitre ja kaasautorid Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.