Lõuna-Taani Ülikooli ja Oxfordi Ülikooli koostöös valminud avaldamisjärgus eritelust selgub, et oodatav eluiga sündides langes eelmine aasta 24 riigis 26st, sealhulgas enamikus Euroopa riikidest, Tšiilis ja Ameerika Ühendriikides. Kõige rohkem, vastavalt 2,1 ja 1,6 aastat langes oodatav eluiga USA ja Bulgaaria meeste seas.

Eestis langes sünnihetkel oodatav eluiga 2020. aastal meeste ja naiste seas umbes 0,4 aastat. Meist vähem langes see vaid Soomes, Islandil ja Saksamaal. Taanis ja Norras oodatav eluiga aga hoopis tõusis kergelt. Rootsis langes oodatav eluiga meestel umbes 1,5 ja naistel 0,9 aastat, Leedus aga vastavalt umbes 1,5 ja 1,1 aastat. Tegu on siiski vaid esialgsete järeldustega, mis aasta jooksul võivad natuke muutuda.

Viie aasta kaotatud edu

Taani ja briti teadlased toovad välja, et 2020. aastal langes oodatav eluiga ametlike koroonasurmade tõttu mitmes riigis. Näiteks Tšiilis, Inglismaal, Belgias, Hispaanias ja Sloveenias langes see nii naiste kui ka meeste seas enam kui aasta. "Et panna see perspektiivi, siis võttis nendel riikidel keskmiselt 5,6 aastat, et elueas hiljuti üldse üheaastane kasv saavutada," tõdevad autorid.

Eesti nii palju "ajas tagasi ei läinud". Tallinna Ülikooli demograafia teadusprofessori Luule Sakkeuse sõnul oli Eestis oodatava eluea väiksemal langusel lihtne põhjus. Meie pandeemia esimene laine oli väike ja ka teise, 2020. aasta lõpus saabunud, laine suremus oli Eestis väiksem kui paljudes teistes riikides. "Siiski tuleb siinkohal öelda, et 2021. aasta suremus on olnud kõrgem, kui me nägime eelmisel aastal ning see võib tähendada süvenevat eluea langust ka Eesti jaoks," tõdes ta.

Seda, milliseks võib kujuneda koroonaviiruse mõju inimeste üldisele tervisele pikemas plaanis, ei osanud Sakkeus öelda. Ta ütles, et üldistuste tegemiseks on olnud aeg liialt lühike. Pikaajalisi mõjusid tuleb oodata veel aastakümneid.

Südamerevolutsioon idas

Enne koroonaviiruse pandeemiat oli keskmine eluiga sünnihetkel enamikus arenenud riikidest 20. ja 21. sajandil stabiilses tõusutrendis. Iseäranis kiiresti arenesid viimasel kümnel aastal mitmed Ida-Euroopa riigid. Nii näiteks ulatus iga-aastane eluea kasv naistel 2015–2019 vähem kui ühest kuust Prantsusmaal ja Šotimaal rohkem kui 2,5 kuuni Eestis, Ungaris ja Leedus. Mehed võitsid aastatel 2015–2019 USA-s, Šotimaal ja Islandil iga-aastaselt sünnihetkel juurde vähem kui kuu, samas kui leedu mehed rohkem kui viis kuud.

Teadlased toovad välja, et kui kõrge sissetulekuga lääne riikides kannustasid viimastel aastakümnenditel eluea kasvu põhiliselt edusammud enam kui 65-aastaste seas, siis Ida-Euroopas võis näha edusamme noorema elanikkonna hulgas.  

Luule Sakkeus seletab, et võrreldes Läänega on Ida-Euroopa, sealhulgas Eesti, rahvastikke iseloomustanud mõningane mahajäämus terviseüleminekus. Enamik Lääne-Euroopa riike olid juba läbinud niinimetatud kardiovaskulaarsete haiguste ajastu, kus peamine surmapõhjus on südame- ja veresoonkonnahaigused suhteliselt noores eas. Ida-Euroopa maad jõudsid sellesse faasi aga alles 1990. aastatel ning on nüüd sealt väljumas.

"Vanemaealiste suurem panus eluea tõusu seisab Ida-Euroopa maades veel ees," ütles Sakkeus ning lisas, et tegu on keerulise protsessiga. Ühelt poolt elavad inimesed tervislikumalt ja lükkavad sellega haigusi aina hilisemasse ikka. Teisalt panustab ühiskond aina enam teenustesse ja innovatsiooni, võimaldades samuti lükata surmavaid haiguseid aina hilisemasse vanusesse.