Võrreldes 2003. aastaga tarvitas 2015. aastal Eestis alkoholi 1,7 korda vähem poisse ja 1,6 korda vähem tüdrukuid – see muutus oli sarnane Soomega. Kõige vähem langesid alkoholi tarvitamise levimusmäärad Lätis. 

"Alkoholi tarvitamine ja alkoholisõltuvus on kogu maailmas üks suurimaid tervisekaotust põhjustavaid riskitegureid, mis on seotud enam kui paarisaja terviseprobleemi ja haigusega. Kuna alkoholi tarvitamisega seotud käitumismustrid hakkavad tihtipeale välja kujunema juba noorukieas, on tähtis alkoholi tarvitamist kooliõpilaste hulgas uurida ja ennetada," kirjeldas Kudre probleemi ja selle ennetamise vajadust.

Uuringu järgi oli kõigis riikides suurem šanss alkoholi tarvitada nendel poistel ja tüdrukutel, kelle vanemad ei teadnud sageli, kus laps laupäeva õhtul viibib. Suurem risk alkoholi tarvitada oli ka neil, kes olid viimase 30 päeva jooksul koolist põhjuseta puudunud, kes suitsetasid, tarvitasid kanepit ja tajusid alkoholi kergesti kättesaadavana. Eesti tüdrukute puhul selgus, et neil, kes olid pärit parema majandusliku taustaga perest, oli suurem šanss alkoholi tarvitada kui neil, kelle pere majanduslik taust oli kehvem.

Magistritöö autor Daisy Kudre arutles oma uurimistöös ka põhjuste üle, miks alkoholi tarvitamine kooliõpilaste hulgas vähenenud on. Mujal maailmas avaldatud uuringute andmetel oli kooliõpilaste alkoholi tarvitamise vähenemise põhjusteks suurenenud teadlikkus alkoholi kahjuliku mõju kohta, ulatuslike alkoholi tarvitamist ennetavate meetmete kasutuselevõtt ning sotsiaalsete tavade, hoiakute ja tingimuste muutumine. 

Lisaks oli välja toodud, et kooliõpilaste alkoholi tarvitamise vähenemine sobitub 21. sajandi lääneriikide konteksti, mida kirjeldab üleüldine riskikäitumise, sh suitsetamise, narkootikumide tarvitamise ja seksuaalse riskikäitumise vähenemine. Aga Euroopa kooliõpilaste riskikäitumise uuringud seda mõttekäiku ei toeta. "Ehkki alkoholi tarvitamise ja suitsetamise levimusmäärad on 2000. aastatel enamikus riikides langenud, on kanepi ja teiste narkootikumide tarvitamise levimusmäärad püsinud stabiilsena või pisut tõusnud," tõdes Kudre.

Magistritöö kaitses Daisy Kudre Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis. "Kooliõpilaste alkoholi tarvitamine 2003–2015: Eesti võrdlus naaberriikidega", mis põhines Euroopa 15–16-aastaste kooliõpilaste alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamise küsitlusuuringu 2003., 2007., 2011. ja 2015. aasta andmetel. Valimis oli 57 779 Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi kooliõpilast, kellelt oli küsitud alkoholi tarvitamise kohta viimase 30 päeva jooksul.

Magistritööd juhendasid epidemioloogia vanemteadur ja tervisedenduse dotsent Kersti Pärna ning Tervise Arengu Instituudi uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Sigrid Vorobjov.