Enne esimesi COVID-19 diagnoose Itaalias diagnoositi riigi põhjaosas asuvas haiglas ebatavaliselt palju kopsupõletikku põdevaid inimesi. Need võisid olla esimesed COVID-19 juhtumid, kuid neid raviti gripina. Samuti on mõeldav, et selleks ajaks, kui Itaalias haiguspuhangu olemasolu märgati, olid riigi sees juba tekkinud mitmed haiguse ülekandeahelad, kirjutab tervise arengu instituudi epidemioloogia ja biostatistika analüütik Lembe Kullamaa.

Viirusepuhangu algusaegadel alahinnati reaalset olukorda. Veebruari lõpus, mõned päevad pärast 11 Põhja-Itaalia linnas karantiini kehtestamist, oli riigis viirusesse nakatunud 650 ning surnud 17 inimest. Sel ajal levis veel arvamus, et riigi majandus on tugevam kui hirm ning itaallased ei peaks muutma oma sotsiaalseid harjumusi. Kriisi alguses ei usutud olukorra tõsisust ning ka poliitikud proovisid rahvast rahustada levitades sõnumit, et valitsus töötab välja lahendust.

Lahknesid ka meedikute arvamused: mõnede arvates oli olukord tõsine, samal ajal, kui teised pidasid viirust gripist vaid pisut ohtlikumaks.  Kogu riiki hõlmav karantiin kuulutati välja 10. märtsil. Konkreetsed meetmed (koolide, restoranide jt avalike asutuste sulgemised) järgnesid mõni päev hiljem.

Igapäevased tihedad kontaktid põlvkondade vahel

Lisaks mängivad kindlasti rolli Itaaliale iseloomulikud ulatuslikud põlvkondade-vahelised kontaktid, mida toetab täiskasvanud laste ja nende vanemate elukohtade lähedus. Isegi siis, kui eri põlvkondadest pered ei ela koos, on igapäevased kontaktid eakate vanemate ja nende täiskasvanud laste vahel sagedased. Paljud itaallased eelistavad elada ka oma laiendatud pere lähedal.

SARS-CoV-2 ülekandeahelates, mis algavad noorematest elanikkonnarühmadest, võib olla vähe raskeid juhtumeid ja seetõttu võivad need jääda pikemalt märkamata. Näiteks koolid võivad olla kontaktide ja viiruste leviku keskpunktiks. Koolide sulgemine võib samas viia tahtmatult kontakti vanavanemad ja lapsed, kui vanavanematest saavad vaikimisi lapsehoidjad. Seega Itaalia kultuuriruumile omased sotsiaalsed võrgustikud võisid kiirendada haiguspuhangut ja suurendasid eakate lähedust esimestele haigusjuhtumitele.

Suremus on suurim riikides, kus keskmine vanus on kõrge. Näiteks Itaalia rahvastik on oma kõrge vanuse poolest maailmas Jaapani järel teisel kohal. Itaalia inimestest on 23 protsenti vanemad kui 65 eluaastat, samas kui näiteks Hiinas on vanemaealisi 12 protsenti. COVID-19 kõrge suremus Itaalias võib vähemalt osaliselt olla tingitud juba tõestatud eaka vanusegrupi suurest suremustest sellesse haigusesse. Samuti suurendab suremusriski haigestunute seas tugevnenud surve tervishoiusektorile ja sellega kaasnev ressursside kadu. Itaalia näitel on näha, et kuigi COVID-19 on levinud üle riigi, on suurem osa haigestunutest riigi põhjaosas ning seetõttu on surve sealsele tervishoiusektorile suur.

Riskiteguriks on ka suitsetamine

Lisaks vanusele mõjutab suremust ka krooniliste haiguste olemasolu. Surmajuhtumite puhul esines kaasuvaid kroonilisi haigusi 98,8 protsendil patsientidest, kellest 48,8 protsendil esines kolm või enam kaasuvat haigust. Välja on toodud, et Itaalias olid kaasnevateks haigusteks peamiselt südame ja veresoonkonna haigused, diabeet, ülekaalulisus, vähk ning neerude ja psüühikaga seotud haigused.

Lisaks on riskitegurina välja toodud suitsetamine, sest suitsetamine halvendab kõiki eelpool nimetatud haigustega seotud seisundeid. Ühtlasi vähendab suitsetamine oluliselt kopsude vastupanuvõimet erinevatele viirustele. See võib olla üheks põhjuseks, miks näiteks Hiinas on meeste suremus COVID-19-sse oluliselt suurem kui naistel: hiina meeste seas on suitsetamise levimus kõrgem kui naiste seas.

Kuigi andmeid on praegu vähe ning lõplikke järledusi ei saa teha, oli olemasolevate uuringute põhjal Hiina suitsetajatel 1,4 korda suurem tõenäosus saada rasked COVID-19 sümptomid. Võrreldes mittesuitsetajaga oli neil veel umbes 2,4 korda suurem tõenäosus, et nad vajavad intensiivravi, mehaanilist ventilatsiooni või surevad.

Samuti on välja toodud, et Lombardia regioonis esinevat kõrget suremuse määra võib mõjutada sealne halb õhukvaliteet ning suitsetavate inimeste kõrge osakaal.

Info uue haiguse, selle leviku ning mõjude osas on pidevalt täienemas. Täna on teada kindlasti rohkem, kui veel kuu aega tagasi. Küll aga ei ole praegu võimalik anda hinnanguid, kas üks või teine tegevus viiruse leviku piiramiseks on olnud parim võimalikest või mida veel oleks võimalik ära teha. Alles pärast pandeemia lõppu on võimalik teha kindlamaid järeldusi.

Seniks peab iga riik andma maksimaalse panuse selleks, et viiruse levik peatada. TAI tuletab meelde, et igal inimesel on võimalus aidata ennast ja hoida teisi: pidage liikudes üksteisest distantsi, hoiduge kohtumistest oma vanemate või vanavanematega ja krooniliste haigustega inimestega, kes on kõige ohustatumad, peske käsi ning kaaluge suitsetamisest ja veipimisest loobumist.

Uudis ilmus tervise arengu instituudi kodulehel.