Kodukontoriajastu kergitab ettevõtete tootlikkust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kodust töötamine annab tõsise hoobi aastasadade vältel välja kujunenud majanduspraktikatele. Autor/allikas: Bench Accounting/Unsplash

Vähemalt üksikute näidete põhjal on kodukontoritest töötamine kasvatanud ettevõtete tootlikkust. Paraku jääb nullsummamängus alati keegi lühikeseks plaanis kaotajaks ja tähendab paljudele töökohast ilma jäämist, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Eestimaal oodatava kaubanduskeskuste hinnasõja meeleoludega seoses tõdes üks rivaalidest, et nad andsid viimase hinnaalandusega tarbijate taskusse aastas kaks miljonit eurot. Prisma sõnastas seda kui ettevõtte panust perede aastaeelarvesse. Neil on igati õigus nii mõelda, sest kokkuhoitud raha on samuti raha. Uueks küsimuseks saab selle saatus ehk mida rahaga tehakse. Kas ostetakse muid kaupu ja raha jõuab ikkagi sama müüja kätte, läheb konkurentidele või kaob sukasäärde?

Enam-vähem sama küsimust võib küsida seoses kasvanud kaugtööga näiteks transpordilt ja toidult kokkuhoitud raha kohta. Suures meedias tõstatas küsimuse Aaron Pressman igapäevaselt rahade liikumisest huvitunud ajakirjas Fortune. Autor osutab muu hulgas Tom Evslini arvutusele, milles viimane kronometreerib, ehk jagab tavalise tööpäeva ajalisteks tööportsjoniteks.

Igal töökohal kulub 40-tunnisest töönädalast umbes viis tundi lõunapausidele ning kümme tundi sotsialiseerumisele, päevateemalistele vestlustele, veebis surfamisele ja koduste või tuttavatega sõnumite vahetamisele. Kõigest sellest võib kasu tõusta inimeseks olemisele, aga mitte palgatud tootlikkusele.

Tööle kaotatud tundidele tuleks veel lisada osa tarbetuid koosolekuid. Koosolekul viibimise ajale tuleks lisada kohale jõudmise edasi-tagasi ajakulu. Kodust töötades on Zoomi koosolekuid märgatavalt vähem, mis viitab omakorda tööl korraldatud koosolekute vähemalt osalisele tarbetusele.

Välja toodud mitte töine ajakulu on enamuses seotud töökohal viibimisega. Selliselt argumenteerides jõudis Tom Evslin järeldusele, et kontoritööd tegeva inimese töökohale vastava tootlikkuse saavutab kodus üksi olles umbes 20 tunniga. Abielupaaril kuluks kahepeale normatiivse nädalase 80 tunni asemel umbes 50 tundi. Evslin viib oma mõtte palga tõstmiseni. Tööandja võib kokku hoida parkla ja kontorirendi pealt ning saab ikkagi sama tööpanuse. Järelikult võiks osa võidust jagada palkadeks.

Tuleme tagasi Aaron Pressmani mõttearengu juurde. Ta jätkab Dropboxi peadirektor Drew Houstoni poolt oma ettevõttes tehtud analüüsiga. Uurimus kinnitab juba kõlanud mõtet. Firma leidis, et kontori tööajast umbes 28 protsenti kulub erinevatele tähelepanu hajutavatele tegevustele. Samas kui kodust töötades hindas 36 protsenti töötajatest olevat paremini keskendunud.

Pahupoolena tunnistasid töötajad, et teistest eraldi koduses miljöös olles on ühiste projektide alustamine raskem. Peadirektor otsustas firma töö ümber korraldada ja kuulutada koduse keskkonna peamiseks keskendumist nõudva töö asukohaks. Senised kontoriruumid korraldatakse ümber sotsialiseerumise pinnaks. Eesmärk on saada kätte mõlema maailma plussid ja hoiduda miinustest.

Olulise vahetäpsustusena olgu lisatud, et Dropbox teatas just äsja natukene üle kümne protsendi töötajate koondamisest. Seda võib tõlgendada mitmeti. Kasvava konkurentsi põhjuste kõrval on oma osa käesoleval teemal. Sellele viitab peadirektor töötajatele saadetud ringkirjas.

Juht tõdes, et uue kodu ja kontori vahel hajutatud töökorralduse tulemusel saavad nad hakkama vähemate peadega ning paigutavad kokku hoitud kapitali kasulikumalt. Arvutused on firma saladus. Arvatavalt on kokkuhoid suurem kui kümme protsenti. Hetkel võidab sellest firma. Saab näha, kui palju kasvab alles jäetud töötajate tasu.

Aaron Pressman tegi oma arvutuse. Töö kontoris röövis tähelepanu ehk kahjustas tootlikku kapitali. Seda vältides hindas ta potentsiaalseks täiendavaks tootlikkuseks 1,2 triljonit dollarit. See on enam-vähem sama palju kui Dropboxi aasta käive. Lisaks nõudis kontori pidamine tööandjalt kulutusi rendi, koristamiste, hoolduste, parklate, jmt näol. Nende pealt saaks kokku hoida ja lisanduks veel üks oluline rahaallikas, kuid loomulikult kellegi arvelt.

Töö kontorites toidab hiigelsuurt mikromajandust koristamistest toitlustamise, IT teenustest parklateni jne. Nemad on lähitulevikus kaotajad. Raha ju ära ei kao. Jutt käib triljonitest dollaritest ja eurodest. Siit siis küsimused. Kelle kätte see läheb? Mida selle rahaga tegema hakatakse?

Rahateema äratab sügavamaid tundeid. Sellega seoses sobib meenutada George Bernard Shaw mõtet: "Vanamoodsad inimesed arvavad, et hing võib sul olla ilma rahata. Nad arvavad, et mida vähem sul raha on, seda rohkem on sul hinge. Tänapäeva noored teavad paremini. Hing on omamiseks väga kallis: palju kallim kui auto".

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: