Tööle naasmise võimalusest sosistavad hääled muutuvad üha valjemaks. Kannatamatus võimendab seda, mida soovitakse kuulda, näha või mõelda. Seetõttu loodetakse töise elu peatset siirdumist endistesse rööbastesse. Oleks ju ebanormaalne mõelda, et tulevikus peab liftiga sõitmiseks võtma pileti.

Uudne viirus on meiega. Tööle naasmine pole seotud viiruse kadumisega. Seda võimaldab oskus viirusega koos edasi elada. Uute nakatumiste tempode pidurdumine tuleneb sotsiaalsest isolatsioonist ja kaugtööst. Võimalik, et haiglates saadakse COVID-19 haiguste kontrolliga paremini hakkama ja tasapisi suremus väheneb.

Ometi nakatumisoht ei kao. Järelikult on ekslik loota, et töine elu siirdub tasapisi endistesse rööbastesse, sest sellisel juhul loobuksime oskustest viirusega koos elada ja läheksime tagasi alguspunkti.

Mõnes riigis ollakse kooselu õppimises kaugemale jõudnud. Positiivse näitena tuuakse Lõuna-Koread, kus enesekarantiini järgset argielu hoogustumist juhitakse komplekssete meetmetega ja harjumuspärane elukorraldus kombineerub püsivate uuendustega. Väljakutset võib võrrelda nööril kõndimisega. Natukene rohkem uute meetmete loodud liigse enesekindluse poole kaldudes või vajudes vanade harjumuste poole, kukutakse viirusorgu tagasi.

Korealased said nädalavahetusel viiruselt hoiatuse, kui kolme ööklubi väisanud 29-aastane mees nakatas lühikese ajaga paari tosinat kaaskodanikku, enne kui tal endal nakkus avastati. Mõned tunnid pärast halba uudist suleti Soulis ja ümbritsevates maakondades kõik ööklubid.

Juhtum on vaid üks siin-seal reeglite lõdvendamisega kaasnenud näidetest, mis suurendavad ja rõhutavad uues olukorras elukorraldust kujundavate reeglite järgimise vajadust ja nendest kinnipidamise survet. Seejuures uued reeglid alles kujunevad ja neid tuleb juurde.

Ühed reeglid pärinevad riigilt. Lisaks võivad lisanduda tööandja sätestatud täiendavad reeglid. Mõnes ettevõttes juhtub see varem. Võimalik, et see leiab aset teistmoodi ning kordumatult, kuni õpitakse ja leitakse toimiv tasakaal. Näiteks tõi viirusekriis esile ühiskonna elukorralduse sõltuvuse suurtest IT-ettevõtetest. Ühest küljest kasvatas see nende väärtust. Väärtuse kasv rõhutas omakorda vajadust endisest rohkem kaitsta oma tööprotsesse, täpsemalt kaitsta töötajaid.

Eelmisel nädalal teatasid näiteks Facebook ja Google, et kodus töötamise režiimi pikendatakse järgmise aastani. Töötajad, kes peavad mingil põhjusel töökohale ilmuma, saavad seda teha umbes kuu-paari pärast, kui töökohal on loodud vajalikud nakkuseohtu vähendavad meetmed. Hiina ja Lõuna-Korea näitel on sellisteks muu hulgas iga töötaja kehatemperatuuri regulaarne kontrollimine. Haigusjuhu tuvastamisel kaardistatakse, kellega oli töötaja varasemalt kokku puutunud.

Kodanike elu varjatud jälgimine on riigi tasemel poliitiliselt tundlik teema, kuna isikute privaatset elu kaitsevad jälitustegevuse eest mitmed seadused. Samas on töökohal tööandjal suurem paindlikkus ja ka vastutus tagada töötajate ohutus. Tööl on isikute vaheliste kontaktide jälgimine ka lihtsamini teostatav. Seega juhul, kui töötaja on sattunud nakkuseriski olukorda, peab minema ta koju kahenädalasse isolatsiooni ja laskma end testida.

Oodatavalt korraldatakse nii mõnigi töökeskkond ja tööprotsess ümber selliselt, et vähendada töötajate vahelist kontakti. Avatud paigutusega büroodesse kerkivad pleksiklaasist vaheseinad, koosolekuruumid muudetakse üksikute töötajate töökohtadeks, koosolekuid korraldatakse virtuaalselt, sest nagunii asub osa kolleege kodudes, töökohale pääseb läbi kontrollväravate süsteemi jne.

Tõsine hoop tabab töökohal söömise kultuuri. Eeldatavalt kaovad ära kõik avalikud maiustuste kausid ja päris kindlasti muutub kohvijoomise kultuur. Traditsioonilist sotsiaalse võrgustumise altarit ähvardab sulgemine. Juhul kui see jääb avatuks, pääseb sinna vaid üks inimene korraga ja sedagi juhul, kui järgib kohvimasina kasutamise uusi reegleid. Lifti pääseb kasutama ühe või kahe inimese kaupa. Seda juhul kui sõiduks on võetud sõitjate järjekorda organiseeriv pilet.

Kõiki muutuseid arvestades võib vähemalt esialgu tunduda, et kodust töötamine ongi atraktiivsem alternatiiv.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".