Twitteri juht Jack Dorsey olevat juba enne viiruspuhangut kavandanud ettevõttes kaugtöö osakaalu suurendamist. Hiljutine otsus lubada töötajatel jäädagi kodudesse võis jätta avalikkusele mulje, et tegu on tujukama reaktsiooniga viirusekriisile.

Dorsey juhib ka teist IT-sektori ettevõtet, raha ülekannetega tegelevat Square. Seal tegutsevatele töötajatele kehtib sama, kodust töötama jäämise võimalus. Lausa igaüks ei saa kontorist koju jääda, aga need, kelle tööülesannetega see sobib, võivad püsivalt kodust töötada. Isegi Twitteri ja Square'i tööpakkumistes on kandidaadil võimalus valida kontori ja koduse töökorralduse vahel.

Twitteris töötab natukene alla 5000 töötaja. Facebookis on palgal umbes 45 000 töötajat. Mark Zuckerberg korraldas firmas küsitluse, millest selgus, et umbes iga viies töötaja on huvitatud või väga huvitatud ka pärast viiruse põhjustatud piirangute lõppu siirdumisest püsivale kaugtööle. Umbes teist sama palju olid huvitatud suurema paindlikkusega töökorraldusest, kus saaks teha osa tööst kontorist ja ülejäänud kodust.

Seega, peaaegu pooled Facebooki töötajatest on valmis suhteliselt suurteks töökorralduslikeks muutusteks. Firma juht peab soovidega arvestama, sest märgatav osa eduka ettevõtte töötajatest on kõrge väärtusega spetsialistid, kelle hoidmine sõltub rohkemast kui palgaks makstavast rahast.

Teema on huvitav, sest edukad, suured ja modernsete toodete ning teenustega seotud ettevõtted mõjuvad ülejäänud maailmale teenäitajatena, sealhulgas ka töökorraldust puudutavates küsimustes. Üldjoontes on Zuckerberg kaugtööle üleminekuga kaasnevate töökorralduslike muutustega päri. Ta ei ole aga valmis Twitteriga võrreldavalt kiireks reaktsiooniks.

Firma strateegias on avada veel mitmeid kontoreid, kaasaarvatud kaugtööd arvestavalt, kuid nagu peadirektor sõnastas nädal tagasi töötajatele edastatud videosõnumis, liikuda tuleb mõõdukalt. Juhi hinnangul võib võtta muutus aega viis kuni kümme aastat. Järelikult peab kaugtööle ülemineku põhjendatus olema vaba viirusega seotud hirmudest. Muutust peab motiveerima mõni konstruktiivsem tegur, nagu näiteks tootlikkus.

Eelmisel aastal ületas uudiskünnise lugu Microsofti Jaapani kontori suvisest töökorraldusest. Allüksuses otsustati, et tööl käiakse neljal päeval nädalas, aga saadakse palka viie päeva eest. Tulemuseks oli umbes 40-protsendiline tootlikkuse kasv. Lisaks leiti, et tänu ühe päeva võrra vähem kontoris veedetud ajale trükiti või paljundati koguni 60 protsenti vähem paberlehti.

Toonast eksperimenti käsitleti lühema töönädala võtmes, milles antakse inimestele rohkem vaba aega. Vaba aeg omakorda võimaldab vaimsusel töökraavist väljuda, rikastuda tööväliste signaalidega ja tekitada pause kõige kombineerumiseks, uute mõtete ja ideede märkamiseks.

Viirusohu tõttu peale sunnitud isolatsioon kihutas massilisemale töö ja koduga seotud aja ning ruumi kombinatsioonidega eksperimenteerimisele. Uudne olukord ajas harjumuspärasest olukorrast väljuma ja vaatama seniseid töö tegemise viise uue nurga alt. Ega kõik ei oska rutiinist väljuda. Kindlasti leidub neid, kelle jaoks on kõik uus vaid halb.

See toob tagasi juba mainitud suurte ja edukate ning börsil noteeritud ettevõtete juurde. Kui nemad otsustavad seni edu toonud töökorraldust muuta, peab olema selleks väga hea põhjus. Facebook ja Google on juba teatanud, et kaugtööga jätkatakse käesoleva aasta lõpuni. Amazon ja Microsoft on pikendanud seni kaugtöökorraldust oktoobrini. Apple kavatseb alates juulist käivitada nn teise tööelu taastamise faasi, milles kutsutakse kontoritesse tagasi need, kes on saanud seni kodust töötada. Mais alanud esimeses faasis naasid tööle need, kes peavad kontoris olema.

Kaugtöö osakaalu kasv haarab endasse konkreetse ettevõtte toimimisest kaugemale ulatuvaid muudatusi. Näiteks tänu kõrge väärtusega töötajate kontsentreerimisele suurte ettevõtete peakontoritesse, kasvasid hüppeliselt esmalt elamuasemete ja seejärel teenuste hinnad ehk elu muutus kallimaks. Peakontorid jäävad endiselt kallistele pindadele, aga kui töötajad saavad oma tööpanuse ära teha kasvõi metsalagendikult, tärkab küsimus, kas nad saavad oma töökoha eest hüvitist.

Šveitsis on väidetavalt ühes töövaidluses kohus otsustanud, et raamatupidamisteenuseid osutav ettevõte peab osaliselt hüvitama kodutööl olijate rendikulud, kuivõrd kodud on muutunud töökohtadeks. See on potentsiaalselt vaid muutuste algus.

Kui taoline otsus muutub seaduseks, ootavad ees vaidlused, kui palju võib tööandja asuda kodust elu korraldama või kas ettevõtja saab sundida alluvaid kodus töötama jne. Unustada ei tohi ka kasvavat automatiseerimise survet, mis võib võtta muutuste tingimustes uue hoo ja ulatuse. Kui seni käsitleti kaugtööd vana töö kodust tegemisena, siis järgmises faasis muudab töötamise viis ka tööd ennast.

Muutuse tagajärjed on arvatavalt pöördelised ning tulevikus räägitakse tööst enne ja pärast viirust.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".