USA-s Cornelli ülikoolis läbiviidud uuringust selgub, et naistest töötajatele esitatakse nende tööd puudutavate hinnangute osas suurema tõenäosusega tegelikkust ilustavaid sõnumeid. Uurijad lähtusid eeldusest, et töösoorituse kohta antav tagasiside peab olema nii tööandja kui ka töövõtja jaoks õiglane ning täpne, ega tohi sõltuda indiviidi sotsiaalsest või bioloogilisest päritolust. Mis kasu on valest tagasisidest?

Tagasisidele võib mõelda, kui nöörilkõndija tasakaalu hoidmisele, mille abil jõutakse iga kõrvalekallet õigeaegselt korrigeerida. Eksitav tagasiside kukutaks tegelase peagi kuristikku. Teatud mõttes liigub iga ettevõte ja selle töötaja nähtamatul tasakaalu nõudval rajal. Nad kõik vajavad abistavat tagasisidet, kas ka lohutavat ja ilustavat? Mõtle korraks veel nöörilkõndijale.

Uuringu tulemusel olid teadlased sunnitud tõdema, et oodatud kvaliteediga tagasiside võib olla rohkem moonutatud, kui tegemist on naisega. Võrreldes meestega kasutatakse naiste töösoorituse iseloomustamiseks rohkem soojemaid ja positiivsemaid sõnumeid. See on vist avalik saladus.

Ühes eksperimendis paluti vabatahtlikel ära arvata töötaja sugu neile ette loetud kehva töösoorituse kirjelduse põhjal. Enamus arvasid ära, kui tegemist oli naisega, sest kirjelduses kasutati ilustavaid valesid ja sõnum oli sõnastatud kenamalt. Seejärel paluti neil endil koostada hinnang oodatust kehvema töö tegijatele. Tööks oli kirjalik essee, mille autori kohta oli vaid teada initsiaalid, aga mitte sugu. Sel teel saadi teada, kuidas igaüks tegelikult tööd hindas.

Lõpuks paluti neil edastada oma seisukoht, kuid seekord vestluse käigus ja initsiaalide juurde öeldi subjekti nimi, mis reetis arusaadavalt kritiseeritava subjekti soo. Nagu nõiaväel kasutati võrreldes varasema kirjaliku ja initsiaalide põhise hinnanguga naissoost töö sooritanule tagasiside andmisel rohkem valgeid valesid ja oldi arvamustes positiivsemad. Meestele antud tagasiside ei erinenud anonüümsest baashinnangust.

Koroonaviiruse tekitatud kaugtöösund andis paljudele uue kogemuse, nii töövõtjatele kui ka tööandjatele. Mõlema puhul tekkis vajadus uuteks töökorralduslikeks kokkulepeteks ja harjumusteks. Mõlemad avastasid, kuidas saab teha mõnda senist tegevust varasemast tõhusamalt ning mõnest tegevusest võib isegi loobuda või muuta seda vähemalt harvemaks.

Seda võib nimetada arenguks. Igas süsteemi või nähtuse arengus võib leida seda toetavaid ning kujundavad sisemisi ja väliseid jõude. Esimesed püüavad vähendada vigu ja praaki ning suurendada kulutõhusust, st saada väiksema kuluga rohkem kasu. Näiteid leiab pea iga tootmisprotsessi algusest. Välised tegurid tulevad turu nõudmisest, täiendavast ressursist, konkurentsist ja avanevatest võimalustest.

Kaugtööga seoses häälestab iga ettevõte esialgu selle majasisese kasutamise oskuseid ja seejärel märgatakse väliseid võimalusi. Üks selline on töövõtjate saadavus. Varasemalt nähti tänu töökoha geograafilisele paiknemisele peamiselt vaid omi töötajaid. Vaadet fokusseeris omalt poolt töötajate kohalolekule rajatud töökorraldus. Nüüd, kui tööprotsess lihvitakse kaugtööpõhiseks, muutub töötaja füüsilisest agentsusest töine osa üha virtuaalsemaks. Seda ei juhtu mitte iga ameti ega töökohaga, ega ka iga mehe ega naisega.

Pannes end ettevõtte omaniku rolli, võib näha selget kiusatust vaadata ootamatult avardunud inimkapitali pakkumisi. Esialgu vähemalt kasvõi küsimuse vormis, kas seda sama kaugtööd võiks keegi teine paremini teha. Kaugtöö tõttu saab valida kogu maailmast, mitte nelja-viie bussipeatuse kauguse raadiusega määratud maa-alalt. Maailmas on kindlasti odavama elukorraldusega paiku, kus elavad inimesed nõustuvad madalamate palkadega ja on kõrgelt motiveeritud, kuna tahavad pääseda parema elujärje peale. Globaliseerumine ei piirdu vabrikutööga. Tänu koroonaviiruse ja Zoomi kombinatsioonile avastatakse, et globaliseerida saab ka kontoritöö.

Omanik mõtleb oma töötajatele, nende tugevustele ning nõrkustele ja nagu nõiaväel kalduvad naistöötajate hinnangud olema rohkem soojemad ning positiivsemad. Mõni viga ei tundugi veana, vahest seda saaks vaadata isegi tugevusena jne. Tööpakkumiste puhul võivad õrnema soo esindajad paista kasvõi õige natukene etemad. Mitte kõik, aga tuhandete ja tuhandete taoliste sündmuste korral võib efekti suurus olla märgatav.

Pealegi kinnitab senine asjade seis, et naised lepivad väiksema palgaga. Järelikult ohustab koroonaviiruse ja Zoomi kombinatsioon meeste tööhõivet.

Järgmist Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari saab kuulda Raadio 2 saates "Portaal" sügisel.