Londoni Zooloogiaseltsi koostatud Elava planeedi indeksi andmetele toetuv uuring analüüsis ligi 5800 selgroogse loomaliigi peaaegu 36 000 asurkonna käekäiku. 

Andmetest selgus, et kõige ulatuslikum langus on toimunud Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnas, kus loomade arvukus on vähenenud 95 protsenti. Samuti tõusis esile mageveekogude liikide kahanemine, mis küündis 85 protsendini.

Analüüs tõi esile, et looduse mitmekesisuse vähenemine ei ole pelgalt keskkonnaprobleem, vaid mõjutab otseselt riikide majandust ja toidujulgeolekut. Näitena toodi välja Suurbritannia, kus äärmuslike ilmastikuolude tõttu oodatakse tänavu ajaloo halvimat viljasaaki. 

Samaaegselt kasvatatakse Lõuna-Ameerika endistel loodusaladel suures mahus sojat, et toita miljoneid linde Euroopa linnukasvatustes, mis soodustab elurikkuse kadu teisel pool maakera.

Teadlaste sõnul on lahendus süsteemsetes murdepunktides. Nii nagu taastuvenergia on tänu sihipärastele investeeringutele ja riiklikule poliitikale asendamas fossiilkütuseid, tuleb sarnane pööre esile kutsuda toidutootmises ja rahanduses.

See tähendab üleminekut loodussäästlikumale toitumisele, põllumajandustoetuste ümberkorraldamist ning investeeringute suunamist tegevustesse, mis aitavad keskkonnal taastuda.

Aga pole ka halba ilma heata. Nimelt selgus uuringust, et tegelikult võib loodus kosuda arvatust kiiremini. Edukaks näiteks on Atlandi hariliku tuuni naasmine Briti vetesse ja tiigrite arvukuse suurenemine mitmel pool Aasias.

Tulemused on avaldatud Maailma Looduse Fondi raportis Living Planet Report 2026.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.