Apple'i ja tuntud mängutootja kohtuvaidlus võib muuta tervet IT-maailma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

iPhone
iPhone Autor/allikas: Pixabay

Tehnohiiust Apple'i ja mängutootja Epic Games kohtuvaidluse tulemus tõotab raputada teisigi monopole eelistavale toimimisloogikale rajatud IT-ettevõtteid, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kaubanduskeskuse pidamisega kaasneb nende ülalpidamise kulu. Mugavalt kättesaadavas ehk kallis kohas ostleb palju kliente isegi siis, kui mõni kaup maksaks kaugemas poes vähem. See polegi tõenäoline, sest suure käibega partnerid nõuavad tootjatelt soodsamaid sisseostuhindu. Müügihinda nähes võib tootja pahandada, sest teiste kasum tuleb tema allahindluse arvelt. Samas, kui ta soovib, võib ju teha äri väikepoodnikega või pidada ise poodi, näiteks internetis. Seal on kõik olemas leti kujundusest kuni kassadeni.

Paistab, et internetis on oma äri ajamiseks lõputult võimalusi või siis ka mitte. Mingi nähtamatu jõud ähvardab konkurentsi suretada ja sunnib kasutama monopolistlikuks kujunevaid kaubanduskeskuseid. Protsessist saab aimu mängude tootja Epic Games ja Apple vahelisest kohtuvaidlusest. Mängus on palju rohkem kui ülipopulaarse Fortnite'i saatus.

Maises äris pidi mängu talletama kandvale meediale, valmistama atraktiivse karbi, transportima poodi, kus poepidaja küsis lao- ja poetöö eest vahendustasu. Kulusid kokku lüües jäi arendajale umbes pool müügihinnast. Veebimaailma eeliseks peeti mitme kuluetapi välistamist. Mäng kopeeriti üle interneti ilma talletusmeedia, karpide, tarnspordivahendite, ladude ja riiuliteta.

Mängude vallas kujunesid uue, virtuaalse ajastu kaubanduskeskusteks Sony, Microsoft, Google ja Apple. Nad asuvad Playstationi ja Xbox'i mängukonsoolide, iOS- ja Android-telefoni omanike ning mänguvalmistajate vahel ning koguvad teenustasu. Huvitav, kui palju?

Üldiselt peetakse tugeva konkurentsiga äris seda suhteliselt intiimseks infoks. Veebiäri omapärana pole vahendustasu saladus. Võetakse 30 protsenti. Varjamatuse taga on kartmatus, kuna vaheltkasu miski ei ohusta. Turg on nende oma. Apple'i logoga maailm saab rakendused AppStore'st. Sarnane kord valitseb Androidi, Xboxide ja Playstationite kultuuriruumis.

Tuled turule uue mänguga ja sul on valida, kuhu poodi sa need müüki paned. Seda juhul, kui kõnnid mööda maapinda. Internetis saad valida, kas müüd Apple'i poes või mitte. Otsus on lihtne. Sõlmid Apple'iga lepingu ja asud müüma. Teenid 70 protsenti, kuni hakkad mõtlema, et kogu vaev ja risk on sinu kanda ning vahendaja saab suhteliselt lihtsalt kolmandiku. Need on miljardid dollarid ja eurod näiliselt vähese abi eest. Maapeal püüaks iga teine rajada endalegi sellise rahamasina, langetades vahendustasu, kuni suudetakse valu taluda. Internetiäris on aga ürgse vaba turu loogikaga midagi valesti.

Maiste vahendajatega kaubeldakse viidates linnas asuvatele konkurentidele. Veebimaailmas oleks konkurents samuti olemas, virtuaalsete poodide loomiseks lõputult vahendeid ja igaüks võiks püsti panna oma äri ja koguda suuremat tulu. Millegipärast siiski ei saa. Seda tehes pead loobuma Apple'i teenusest. Nii on lepingus kirjas. Sõnakuulelikud on isegi Netflix, Spotify ja Amazon, kui tahavad müüa Apple'i rajatud virtuaalturul.

Enamus mänguarendajatest on väikesed. Nendest poleks Apple'ile vastast. Aastal 1993 asutatud Epic Games on 350 miljoni mängijaga maailma populaarseima mängu Fortnite omanik. Firma teenib tasuta mängus virtuaalsete asjakeste müügiga miljardeid dollareid. Äri toimub kõikidel mänguplatvormidel, ega ei sõltu ainult Apple'ist. Siit siis julgus vastu hakata.

Suve lõpul otsustas Epic Games pakkuda Apple'i kasutajatele oma platvormilt kaupa paarkümmend protsenti odavamalt. Seepeale viskas Apple nad oma poest välja. Epic kaebas Apple'i kohtusse, süüdistades firmat monopolismis. Siin poleks nagu midagi vaielda, sest Apple'i käes on 100 protsenti selle telefonidesse jõudvast tarkvaraturust. Apple tõlgendab seisu teisiti ja viitab Androidi telefonidele kui konkurendile, täpsustades teatraalselt pisarat pühkides, et Apple'i osa on kõigest 15 protsenti nutitelefonide ja seega mängude turust.

Isegi kui firma kuulutatakse monopoliks, jõutakse tegeliku probleemini. Kas monopolist teeb klientidele liiga või on selline positsioon õigustatud ja klient võidab? Erinevalt tavalisest poest on Apple'il kaks klienti: mängu valmistaja maksab oma tuluosaga klientidele juurdepääsu eest ja mängijad maksavad garanteeritult turvalises ja mugavas keskkonnas ostlemise eest. Seni paistabki, et lõpptarbija võidab ja monopolism on õige.

Kohtulahendi tagajärjed ületaks antud vaidluses kirjeldatut, kuna uue ajastu IT-edulood rajanevad samale monopole eelistavale loogikale. Nimekirja kuuluvad Uber. AirBnB, Amazon, eBay ja kõik varem nimetatud monokultuursete platvormide omanikud. Kohtuotsus peaks selgitama, kas klassikaline konkurentsile rajatud turuloogika on jäädavalt katki. Suured IT-hiiud istuvad oluliste ülekannete teel ja otsustavad ise, kui palju nad matti võtavad, sest lõpptarbijat kaitsma mõeldud konkurents enam ei toimi.

Valmimas on uus mäng ja uued reeglid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: