Juhtunust on palju räägitud ja kirjutatud ning seda pole mõtet üle korrata. Samas võis paljudele jääda märkamatuks kuidas interneti aadressireale hakkas sagedamini lisanduma sideprotokolli tähistava "http" järele "s" täht tähistamaks kõrvaltvaatajale hõlpsalt loetava tekstiga sideseansi asendumist nuuskimist takistava krüpteeritud protokolliga. Viimane oli varasemalt peamiselt kasutusel näiteks seoses pangateenustega.

Probleem polnudki niivõrd USA tegevuse paljastamises kuivõrd avaliku teadvuse ärkamises tõdemusele, et internetis toimuv pole traadi sees peidus, vaid seda nuusivad mitmed huvipooled riiklikest jõustruktuuridest kurjategijateni. Snowdeni juhtumit võib pidada mõtteliseks liigutuseks, millega tõmmatakse tikku mööda tikutopsi külge selle süttimiseni. Tegemist on energeetiliselt tagasihoidliku sammuga võrreldes, kui palju energiat põlevast tikust vallandub, unustamata järgneda võivaid protsesse, kuni millegi suure maha põlemiseni.

Igal juhul piisas mõnede dokumentide lekitamisest ja seda ümbritsevast jutust muutmaks hüppeliselt olulise osa internetis viibijate tegutsemist. Erinevate teenuste pakkujad muutsid ja arendasid andmete kaitsmise tehnoloogiaid ja pakkusid uusi turvalise side teenuseid. Suurfirmad muutsid demonstratiivselt käitumist ja kui varem eelistati riigiaparaadiga andmete pealkuulamise osas vaikides koostööd teha, siis nüüd kuulutati avalikult, kuidas seistakse klientide huvide kaitsel ja kui palju jõustruktuurid näiteks Google, Microsofti või Yahoo käest taolist juurdepääsu küsivad.

Lugu on keerulisem, kui siin öeldu ja sisaldab muu hulgas reaktsiooni kasvava kuritegevuse ohule, aga suures pildis võib öelda, et internetis muutus varjatud jälitustegevus ja luuramine raskemaks. See ei vähenda sugugi huvi selle vastu, mida inimesed oma eluoludes teevad või mõtlevad. Pigem vastupidi, olukord suurendas pingutusi alternatiivsete luuramise ja nuuskimise meetodite loomiseks. Üheks selliseks on näiteks "Itkev Ingel", kui uskuda värskemat infoleket CIA kasutavatest infotööriistadest

Pole teada, kes ja miks just taolise nime kasuks otsustas. Ilmselt on tegemist keeruliselt mõtlevate inimestega. Igal juhul "itkeb ingel" nutikamates televiisorites, jättes teleka välja lülitajale mulje, et nüüd on elutoa nurgas välja lülitatud televiisor. Tegelikkuses täidab televiisor nimes peituvat funktsiooni, olles seekord "kaugvaataja" vastupidises suunas, kui kodudes juhtuvat registreerib kauges punkris ekraani taga istuv tegelane.

CIA lekkejuhtumit arusaadavatel põhjustel ei kommenteeri. Ilmselt kulub aega enne kui värske umbes 8000 dokumendist ja failist koosneva varamu kohta annavad põhjaliku hinnangu sõltumatud eksperdid. Pagas sisaldab tööriistade kirjeldusi ja esialgu pole teada, kas lekitajate käes on ka tegelikud tööriistad. Kuid tõenäoliselt on õigus neil, kes tõdevad, et lootus nagu Snowdeni-järgsed pingutused on võitnud tagasi osa kaduma hakanud usalduslikust suhtlusest ja omaks peetavate andmete intiimsusest, on suuresti illusioon.

Lekitatud materjalist selgub, kuidas püüdlused kuulata pealt sideseansse kusagil interneti "torustikus" on siirdumas sidet pidavate seadmete juurde. Seda tehti ka vanasti, aga uue info valguses on luurajatel ja võimalik, et nüüd siis tänu lekkele ka kurjategijatel olemas vahendid, millega kontrollitakse nii Apple iOS kui ka Androidi telefone moel, mis muudavad pealtkuulatavateks seni turvaliseks peetud krüpteerimisega personaalsemaks peetud sideteenused nagu WhatsApp või Signal. Avalikustatud tööriistadega tehakse auke tulemüüridesse, petetakse viirusetõrje programme, käivitatakse nähtamatuid lehitseja sessioone jne.

Interneti lühikesse ajalukku ilmub tõenäoliselt peatükk "kui tarkvara muudeti relvadeks". Kuidas ja millal see peatükk lõppeb, pole teada. Seda me alles elame.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.