Häkkerid muutsid arvuti kõvaketta salamikrofoniks

Helilained tekitavad kõvaketta kirjutuspea liikumises märgatavaid muutusi.
Helilained tekitavad kõvaketta kirjutuspea liikumises märgatavaid muutusi. Autor/allikas: wwarby/(CC BY 2.0)

Helilained mõjutavad kirjutuspea liikumist piisavalt palju, et seda jälgiva sensori saab muuta kaugloetavaks mikrofoniks, hoiatavad Michigani Ülikooli arvutiteadlased.

Kevin Fu töörühm on näitlikustanud kaasaegsetes elektroonikaseadmetes leiduvate tajurite haavatavust varemgi. Näiteks saab kindla sagedusega elektromagnetlainetega kergitada termopaartajurite näitu enam kui 1000 °C võrra. Sama taktikaga munarakke tallel hoidvate külmikute töö häirimine tekitaks korvamatut kahju. Sarnaselt saab segadusse ajada südamerütmureid, vahendab APS Physics.

Elekroonikaseadmete segadusse ajamiseks ei pea kasutama ilmtingimata isegi elektromagnetlaineid. Piisab muusikapala sisse peidetud helist või toonide kombinatsioonist. Muu hulgas on lisanud Fu töörühm kõrgesagedusliku tooniga Fitbiti sammulugejale seda kordagi liigutamata samme ja kuvanud kiirenduse mõõtja tulemusi näitavale ekraanile sõna "WALNUT". Nõnda saaksid kontrollida häkkerid seda isegi juhusliku Youtube'i videoga. Sama turvaauguga saaks mõjutada mõningate insuliinipumpade tööd.

Oma värskema saavutusena näitas Kevin Fu kolleegidega, et elektroonikaseadmete sensoreid saab muuta salamikrofoniks. Helilainete vibratsioonid tekitavad kõvaketta kirjutuspea liikumist peegeldavas signaalis mõõdetavaid muutusi. Neid saab muundada omakorda eristatavaks kõneks. Teises näitkatses suutis lindistatud signaali põhjal muusikapalu õigesti ära arvata laiatarberakendus Shazam.

Fu hoiatab, et nuhkvaraga pole tarvis ruumis toimuva pealtkuulamiseks kaaperdada häkkeritel isegi arvuti mikrofoni või paigaldada sinna spetsiaalse lutikas. Töörühm pakkus riski maandamiseks lahenduse. Arvutiteadlane märkis, et tegu on vaid ühe turvaauguga. Häkkerid võivad leida nuti- ja elekroonikaseadmete sensorite kaaperdamiseks ning oma huvides tööle panemiseks teisigi lahendusi. Nõnda peaks suhtuma riskidesse tõsisemalt terve elektroonikatööstus. "Arvutiteadlased peaksid veetma rohkem aega aga füüsikalaborites".

Tulemusi esitleti Washingtonis toimunud Ameerika Teaduse Edendamise Assotsiatsiooni kohtumisel.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: