Euroopa Kohus kuulutas valimatu andmetraalimise ebaseaduslikuks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kohtu otsus loob selgust ja kinnitab Euroopa demokraatlike ideaalide elujõudu.
Kohtu otsus loob selgust ja kinnitab Euroopa demokraatlike ideaalide elujõudu. Autor/allikas: Blogtrepreneur/(CC BY 2.0)

Euroopa Kohus otsustas teisipäeval, et mitme Euroopa Liidu liikmesriigi poolt sideettevõtetele kohustuslikuna rakendatud valimatud andmetraalimised on ebaseaduslikud, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Maailm kuulis Edward Snowdenist esimest korda 2013. aastal. USA riikliku julgeoleku asutusele IT-alltööd teinud Snowdenil õnnestus tööandja tagant kopeerida salastatud materjali, mille tegi maailmale kättesaadavaks ja põgenes seejärel Venemaale. Lisaks vastuluure saladustele ja poliitiliselt ebamugavatele tegudele sai avalikkus lekke kaudu teada ulatuslikust neid puudutavast andmetraalimisest.

Juhtumiga kaasnenud tähelepanu haaranud diskussioon õpetas üldsust nende kohta kogutavatest andmetest hoolima. Tasahilju taandus naiivse kodaniku hoiak, et kuna tema pole midagi valesti teinud, pole tal andmete kogumisest midagi karta. Hakati mõtlema vabaduse ja valikuvõimaluste kaotamise ohule, kui inimesest rohkem teades võidakse nendega individuaalselt ja rühmaviisiliselt manipuleerida ning tekitada neile identiteedivargusega otsest kahju.

Vahest kõige aeglasemalt jõuti äratundmisele enda tsenseerimisest. See on kartus avaldada arvamust ning vältida ühiskondlikku aktiivsust enda ja sõprades õiguste kaitsel.

Snowdeni tekitatud skandaali tõttu kontrollis Euroopa Liit, kui hästi hoolitakse majandusühenduse territooriumil kodanike õigustest. Selgus, et kehtivad seadused võimaldasid enam-vähem sama, mis juhtus USA sideettevõtetega. Liikmesriigid võisid nõuda sideteenuste pakkujatelt kogu andmeside säilitamist sõltumata sellest, kelle kohta andmeid koguti.

Hoolimata riikide julgeolekust ajendatud eesmärkidest andsid kehtivad seadused andmete kogujatele märgatavaid vabadusi ning pakkusid kodanikele minimaalseid turvagarantiisid, sealhulgas süütutele riigialamatele, kelle kohta kogunes võimulolijate volialasse küllaltki intiimne kaemus tervisest, harrastustest, sõpruskonnast ja maailmavaatest kuni poliitiliste hoiakuteni.

Euroopa Kohus tühistas Snowdeni skandaali päevil seni kehtinud andmete kogumist reguleerinud direktiivi ja osutas varasemale 2002. aastal kokkulepitud e-Privaatsuse direktiivile, millest peavad seadusandjad juhinduma.

Terrorirünnakute tõttu vaidlustasid teiste seas Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Belgia Euroopa Liidu õiguse kujundada nende riikide julgeolekupoliitikat. Mõni liikmesriik nõudis näiteks endiselt, et sideoperaator peab terve aasta hoidma tallel kogu andmevahetust kajastava ülevaate, sõltumata kodanike õigusest isikliku elu puutumatusele. Terrorismis süüdimõistetute seas leidus ju neid, kelle kohta polnud varem kahtlustusi kogunenud.

Teisipäeval otsustas Euroopa Kohus, et liikmesriikide poolt sideettevõtetele kohustuslikuna rakendatud valimatud andmetraalimised on ebaseaduslikud. Kehtiv Euroopa Liidu direktiiv on kõigile ülemuslik. Kõige teravamalt puudutab otsus Prantsusmaad, Belgiat ja Ühendkuningriiki, kus riigiaparaat on endale võimaldanud kodanike kohta kogutavate andmete osas riikidele kõige liberaalsemaid norme.

Ühendkuningriik sattus erilisse olukorda. Euroopa Liidust lahkujana poleks antud otsusest nagu erilist muret. Paraku, kui riik soovib jääda majandusliiduga ühtsesse andmevahetusruumi, peavad nad viima andmeid koguva tegutsemiskultuuri liidus kehtivate normidega kooskõlla. See saab olema mitmel põhjusel ebamugav. Näiteks poliitikutele, kes lubasid taastada riigi iseseisvuse Brüsseli bürokraatiaahelatest. Britid kuuluvad "Viie Silma" luureühistusse. Selle moodustavad inglisekeelsed riigid, kuhu lisaks neile kuuluvad Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja USA.

Üheskoos traalitakse maailma sideookeani, kasutades väidetavalt unikaalset juriidilist paindlikkust. Näiteks kui kohalikud seadused piiravad kodanike andmete kogumist, siis võõra maa välisluuret ükski seadus ei takista, kuna see oleks nagunii teise riigi ellu sekkumise tõttu seadusevastane ja seega ka salastatud. Väidetavalt kogunevad keelatud andmed neis riikides lubatud võõraste luurajate võrku. Julgeolekukoostöö on vajalik. Samas eeldab julgeolek seaduskuulelikkust.

Kurjategijaid värske kohtuotsus ei kaitse. Kaitsta püütakse korralike kodanikke. Kohtulahend jätab riikidele alles õiguse kahtlusaluste kohta andmete kogumiseks. Muu hulgas on riikidel võimalus kehtestada ajutise riikliku julgeoleku ohu tingimustes suhteliselt ulatuslik andmete kogumise režiim. Samuti võib piisava põhjendusega rakendada taolist kogumist territoriaalselt või sihtrühma põhiselt. Eeldus on kohtu või spetsiaalse sõltumatu kogu antud luba.

Kohtu otsus loob selgust ja kinnitab Euroopa demokraatlike ideaalide elujõudu. Paraku saavad seda tagada inimesed, mitte kohus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: