Kuidas suhtuda sellesse, et meie nutiseadmed teavad meist kõike?

Foto: Jesse Brown/Creative Commons

Inimesed annavad vabatahtlikult ära suure osa oma privaatsusest, kui laevad alla näiteks nutirakenduse, mis nõuab ligipääsu suurele hulgale nende andmetele. Miks inimesed seda teevad, selgitab Tallinna ülikooli arvutitunnetuse lektor Mati Mõttus.

Paigaldades rakendusi nutiseadmesse või kasutades veebi kaudu pakutavaid teenuseid, tuleb meil aeg-ajalt nõustuda teenusepakkuja privaatsustingimustega, mille võib üldjuhul kokku võtta lühikese lausega: "Seda teenust kasutades loobute oma privaatsusest".

Tundub, et enamik nutitarbijaid nõustub pakutavate tingimustega, järgides Scott McNealy, Sun Microsystemsi tegevjuhi soovitust murelikule reporterile aastal 1999: "Sul pole nagunii mingit privaatsust. Saa sellest üle."

Enamik inimesi on privaatsusprobleemist täiesti teadlikud. Sellele viitab vastav kasutajakäitumine, näiteks asukohale ja kontaktidele juurdepääsu piiramine ning keeldumine kasutajakogemuse info jagamisest.

Riistvara, rakendusi või teenuseid usaldatakse, kuna neid pakuvad suured ja tuntud teenuseosutajad. Aeg on aga korduvalt näidanud, et ka suurfirmad jalutavad õhukesel jääl ja pärast usalduse kaotust on selle taastamine äärmiselt aeganõudev.

2016. aastal esilinastus maailma kinodes film "Snowden", misjärel pidasid paljud Maci arvutite omanikud vajalikuks oma veebikaamerad kinni plaasterdada. Jälgige Maci omanikke nüüd, aastal 2019.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: