Katk levis rottidelt kirpudele, kes omakorda hammustasid inimesi. Katkuhaige võis aga nakatada järgmist inimest. Milliseid haigusi inimesed vanasti põdesid, seda uurivad näiteks arheoloogid ja antropoloogid. Aga kuidas nad seda teevad?

Tallinna Ülikooli teadur Raili Allmäe selgitas, et osa haigusi jätab luudele jäljed. "Näiteks on seal kohe näha kui inimene on näiteks tuberkuloosi jäänud - nende luud on saanud kahjustada, kui see haigus on kaua kestnud." Näiteks laste puhul, kes vanasti võisid pikalt palavikus olla, on nende hammastel ja luudel näha väikesi valgeid jooni, mis annavad tunnistust kasvupeetusest. 

Katk on aga kiire haigus ja võib tappa mõne päevaga, mistõttu selle jälgi luudelt silmaga ei näe. Siin tulevad aga appi arheogeneetikud ehk arheoloogid, kes töötavad pärilikkusainega. Arheogeneetikud otsivad luudest ja hammastest haigustekitajate ehk viiruste ja bakterite pärilikkusaine ehk DNA katkeid ning tuvastavad haiguse selle alusel. Enamasti on selleks vaja, et hammas oleks võimalikult terve, siis on selles haigustekitajate DNAd paremini säilinud. 

Kas haigus võib uuesti levima hakata?

Mõistagi võib mõni haigustekitaja olla ka elus ja see tekitab küsimuse, kas arheogeneetiku töö võib olla ohtlik ning kas see haigus võib uuesti levima hakata? Raili Allmäe rahustas, et enamik nendest säilmetest, millega arheoloogid tegelevad on nii vanad, et haigustekitajad ei ole seal enam elus, neist on jäänud vaid DNA katked. 

Kui aga arheoloogid teevad väljakaevamisi näiteks võrdlemisi hilistes matusepaikades, siis kasutavad nad ka kaitsevarustust ning on eriti hoolsad, et võimalikku haiguse levimise ohtu välistada. 

Kui aga peakski juhtuma nii, et mõni katkubakter on elus ja inimene sellega nakatub, nagu juhtus Hiinas, siis tänapäeval on katkust jagu saada palju lihtsam kui pimedal keskajal, kus katkupuhang tappis Euroopas kümneid miljoneid inimesi. Kuna katku tekitab bakter, siis seda saab ravida antibiootikumidega ning varajase avastamise korral saab inimene ravi ja paraneb. 

Aga inimesed ei surnud vanasti ainult katku, vaid ka näiteks tuberkuloosi ja leetritesse. Nendegi haiguste puhul tuleb tänapäeva meditsiin appi: leetrite vastu on kõige tõhusam kaitse vaktsineerimine ning tuberkuloosi vastu saab inimene pikaajalist antibiootikumiravi. 

Seega on üsna vähetõenäoline, et vanasti palju laastamistööd teinud haigused sellisel moel tagasi tulevad, sest arenenud maades elavad inimesed palju hügieenilisemates tingimustes ning näiteks rotte ja nende seljas elavaid kirpe, mis katku levitavad, majapidamistest niisama ei leia. Lisaks suudab kaasaegne meditsiin vaktsiinidega haigusi, näiteks leetreid ja rõugeid, ennetada. Teadmisi on rohkem, et haigusi kiiresti tuvastada ning ravi on tõhusam. 

Kas teadsid, et...

• Tänapäeval haigestub maailmas igal aastal katku ligikaudu 2000 inimest. Enamik juhtudest on soojema kliimaga arengumaades;
• Katku võib haigestuda näriliste, näiteks rottide peal elavate kirpude vahendusel või puutudes kokku näriliste organitega. Sel kevadel Hiinas avastatud juhtude puhul haigestusid inimesed Mongoolias pärast seda, kui olid söönud närilise neerusid;
• Katku on kolme tüüpi: buboonkatk ehk muhkkatk, kopsukatk ning katkuseptitseemia. Kõige nakkavam ja ühtlasi ka kõige enam surmaga lõppeb kopsukatk, mis levib piisknakkusega inimeselt inimesele;  
• Katkubakter võib aastaid püsida nakatumisvõimelisena näriliste urgudes, mulas ja vees mitu kuud;
• Katkubakteri avastasid 1894. aastal arstid Alexandre Yersin ja dr Shibasaburo Kitasato;
• Tänapäeval allub katk antibiootikumiravile.

Katkulugu valmis "Aktuaalse kaamera" lasteuudiste saates, mille panid kokku Järveküla kooli 6.b klassi õpilased Gregor Siimon ja Silver Aron Soome.

"Aktuaalse kaamera" lasteuudiseid saab vaadata 10. detsembril vaadata Lasteekraanist 11. detsembril ETV 2 noortesaates "Nova".

"Aktuaalse kaamera" lasteuudiste saade valmis Baltic Centre for Media Excellence toel ning selle eesmärk on kasvatada ühiskonnas meediakirjaoskust. Laste uudistesaadet aitasid kokku panna ajakirjanikud Marju Himma, Janet Õunapuu, Elo Ellermaa, Vahur Lauri, režissöör Sigre Silm, operaator Kristjan Svirgsden ning Järveküla kooli 6.b klass.