Kuidas vältida nutiseadme liigkasutamist?

• Pane enda telefonile ajapiirang. 
• Väldi võimalikult palju nutiseadmega kokkupuudet.
• Võta teavitused telefonilt maha.   
• Kasuta screentime'i.
• Pane meeldetuletus, näiteks iga 15 minuti tagant teed pausi ja loed või teed midagi muud või jäta ise meelde teha paus.    

Aju väsimist saab vältida nii:

• Tee füüsilisi harjutusi, veel parem - lähed sportima. 
• Suhtle sõpradega.
• Mine puhkama, ära ole arvutis. 
• Ole koos perega. 
• Käi vahepeal õues: nii palju kui oled nutiseadmetes, pead olema ka õues. 
• Kuula muusikat ja ära ole sel ajal nutivahendites. 
• Nii palju kui oled ekraani taga, sama palju loe raamatuid.
• Joonista või tee käsitööd.                        
• Mängi lauamänge või kaarte.

Mis on nutisõltuvus? "Nutisõltuvuses inimene ei saa aru mis tema ümber toimub."

Nii kirjeldasid õpilased nutisõltuvuse sümptome: 

Inimene on arvutis ja ta ei keskendu mitte millelegi muule. Kui talle midagi muud pakkuda ta ignoreerib sind ja vihastub, et sa teda häirid. Kui tal on aeg läbi läheb ta salaja ikka nutiseadmetesse. Seda juhtub tihti ka öösel.     

Nutisõltuvus näeb välja selline kui inimene ei saa aru toimuvast ja ei leia teemat millest rääkida. Nutisõltuvuses inimese tervis kannatab. Perega ei ole nii häid suhteid kui enne.    

Nutisõltuvuses inimene kasutab telefoni kogu aeg, isegi mõnikord tunni ajal. Ei saa mõnikord aru mis tema ümber toimub. Võib ära unustada näiteks selle, et ta peab magama minema või sööma. Hommikul esimese asjana vaatab telefoni või arvutit. Võib olla ei viitsi õppida ega käitu hästi selleks, et cool olla. Mõnikord ta ise teab et ta on nutisõltuvuses aga ta ei tee midagi, et sellest lahti saada.                    

Kuna internet on sageli inimestele pigem meelelahutuse ja ajaviite koht, on paslik küsida, kus võib meelelahutusest saada kiusamine? 

"Ma arvan, et ükski inimene ei tahaks leida endast pilti internetist ilma enda luba andmata."

Selleks, et meelelahutusest ei saaks kiusamine tuleks silmas pidada neid näpunäiteid: 

• Teiste üle nalja tehes tuleb olla veendunud, et see ei haava inimest kelle üle nalja tehti või hakatakse tegema. 
• Meelelahutus ei ole inimestest taga rääkimine. Teise inimeste tagarääkimine internetis on kiusamine.                                       
• Mõtle enne kui midagi postitad. Arvesta sellega, kas tahad, et kõik seda näeksid.
• Vaata, et sul oleksid privaatsusseaded peal. Võta vastu inimesi keda usaldad. 
• Räägi saladustest inimestele keda sa tõsiselt usaldad, et inimene ei räägiks su saladust välja.
• Kui sa tahad teha meemi, siis sa ei pea seda kohe internetti üles panema. 
• Enne kui postitad, mõtle selle peale, et kui keegi sinust teeks ülilollaka meemi, mis on küll naljakas aga see jääb internetti igaveseks. Mis tunne sul siis oleks?   

"Akutaalse kaamera" lasteuudistesaade valmis ERRi meediakirjaoskuse projekti "Nutikas elu" võidutööna. Nimelt sai kõige enam osalenud klass teha võimaluse AK lasteuudiseid ning Järveküla kooli 6.b klassi õpilased osalesid projektis kõige enam.  

Nutisõltuvuse vältimise lugu valmis "Aktuaalse kaamera" lasteuudiste saates, mille panid kokku Järveküla kooli 6.b klassi õpilased Annabel Kõiv ja Laura Mia Kitsemets.

"Aktuaalse kaamera" lasteuudiseid saab vaadata 10. detsembril vaadata Lasteekraanist 11. detsembril ETV 2 noortesaates "Nova".

"Aktuaalse kaamera" lasteuudiste saade valmis Baltic Centre for Media Excellence toel ning selle eesmärk on kasvatada ühiskonnas meediakirjaoskust. Laste uudistesaadet aitasid kokku panna ajakirjanikud Marju Himma, Janet Õunapuu, Elo Ellermaa, Vahur Lauri, režissöör Sigre Silm, operaator Kristjan Svirgsden ning Järveküla kooli 6.b klass.