Teadlane teab, mis on küberturvalisus ({{commentsTotal}})

Foto: kaitsevägi

Küberturvalisus tähendab, et digitaalsed andmed ja nende andmete töötlemine on igakülgselt kaitstud, selgitab Tallinna ülikooli doktorant Raul Rikk. Kaitstud on andmete loomine, edastamine, salvestamine, esitamine ning kõik muud andmekäitlusprotsessid.

Teiste sõnadega, küberturvalisus on seisund, kus kõikvõimalikud ohud, mis võiksid mõjutada digitaalseid andmeid ning arvutite, nutiseadmete, mälupulkade ja samuti e-teenuste kasutamist, ei realiseeru.

Ohte, mis häirivad ja takistavad infosüsteemide tööd, on laias laastus kolme tüüpi – oht andmete käideldavusele, oht andmete konfidentsiaalsusele ja oht andmete terviklikkusele. 

Oht andmete käideldavusele tähendab seda, et andmete normaalne kasutamine on takistatud. Kui näiteks nutiseade ei tööta või internet ei toimi, siis me internetipanka kasutada ei saa. Professionaalses keeles öeldakse sel juhul, et andmete käideldavus on takistatud. Sellise olukorraga puutusime kokku 2007. aastal, kui Eesti vastu toimusid laiaulatuslikud küberrünnakud. Interneti tavapärane kasutamine oli häiritud ning mitmetele elektroonilistele teenustele ei pääsenud ligi.

Viimasel ajal on massiliseks muutunud „lunavara“ juhtumid, mille puhul tungitakse üksikisikute ja organisatsioonide arvutitesse ning krüpteeritakse ära kasutajate andmed. Krüpteeritud andmete avamise eest nõutakse lunaraha. Oma olemuselt on sellised ründed käideldavusründed. 

Teiseks, oht andmete konfidentsiaalsusele. Tavakeeles tähendab see andmete vargust ning  andmete ebaseaduslikku avalikustamist. Andmete vargus on üsna lihtsasti mõistetav oht, sest kõik tuntud spioonifilmid on sellise stsenaariumiga: kellelgi on privaatseid või salajasi andmeid ning spioon üritab neile ligi pääseda. Teaduslikus keeles on tegemist konfidentsiaalsusründega.

Andmete ebaseadusliku avalikustamise kõige tuntum juhtum tõenäoliselt Edward Snowdeni paljastus. Nimelt tõi ta 2013. aastal avalikkuse ette fakti, et Ameerika Ühendriikide luure kogub elektrooniliste kanalite kaudu massiliselt konfidentsiaalseid andmeid teiste riikide poliitikute, organisatsioonide ja ka tavainimeste kohta.  

Kolmandaks, oht andmete terviklikkusele. See tähendab, et volitamata isikul tekib võimalus muuta andmete sisu. Näiteks, kui keegi pääseb ligi isikuandmete andmebaasile ning muudab ära minu eesnime, siis on andmete terviklus rikutud. Nime puhul ei ole vaja kaitsta nime konfidentsiaalsust, vaid just selle õiget kuju. 

Andmete terviklikkus on oluline kõikides riiklikes andmebaasides ning samuti ka tööstuslikes kontrollsüsteemides. 2012. aastal tungiti sisse Iraani tuumajaama juhtimissüsteemi ning manipuleeriti uraani rikastamiseks vajalike tsentrifuugide andmetega. Tulemuseks oli see, et uraani rikastamine peatus. 

Seega, kui me tahame tagada küberturvalisust, peame silmas pidama kõiki kolme aspekti – andmete käideldavust, konfidentsiaalsust ja terviklikkust. Eestis on küberturvalisusele palju tähelepanu pööratud. 2017 aastal hindas Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) Eesti küberturvalisuse taset Euroopas esimesele ning ülemaailmselt 5. kohale. 

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: