Teadlane teab, kuidas teadmiste vahel seosed tekivad
Jahu, piim ja munad ei moodusta kapis eraldi seistes pannkoogitainast. Nii on ka õppimisega ja sh loodusteaduste õppimisega – eraldiseisvad teadmised faktidest meid ei aita – vaja on teada ka nende vahelisi seoseid. Ja just need omavahel seostatud teabekillud moodustavad loo nagu sõnad lauses.
Tallinna ülikooli teadlased eesotsas Liisa Puusepaga on algatanud Looduse akadeemia, kus koos lastega katsetatakse ja avastatakse, kuidas selliseid sõnad ja laused omavahel süsteemselt seostatud teadmisi moodustavad.
Algklassi laps mõistab esmapilgul keerulisena näivaid loodusteadusliku sisuga teemasid, kui need siduda igapäevaeluliste tegevuste ja kogemustega alates veeringest või mullatekkest lõpetades geenimutatsioonide või elektromagnetkiirgusega.
Neis tegevustes, ehk lapsi õpetades, suunates ja juhendades, lähtuvad teadlased säästva arengu hariduse printsiipidest, mis toetub ökoloogilise, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise aspektide vaheliste seoste loomise raamistikule.
Oluline selle juures on lähtuda pea-süda-käed õpetamise ideestikust. See tähendab, et uusi teadmisi omandatakse tegutsedes ja valmistades oma kätega midagi loovat ja elulist. Sealjuures väärtustatakse ja nauditakse oma tegevust.
“Nii saame kujundada väärtuspõhist maailmast arusaamist, luues sellega aluse, et õppija teeks arukaid otsuseid,” nendib Liisa Puusepp.
Looduse akadeemias püütakse katsetada koos lastega, et leida parim viisil sellise keskkonna loomiseks, kus lastel saaksid tekkida teadmised ja nende vahel seosed.
Toimetaja: Marju Himma