Näiteks lubas Microsoft vähihaigusest jagu saada kümne aastaga. Töövahendina ei kasuta nad keemialabori sisustust, vaid algoritme. Firma juhindub kahest filosoofiast, millest esimene on eeldus, et rakud on infotöötlussüsteemid. Teine ideestik rajab firma käsutuses olevale andmete kogumise ja töötlemise suutlikkusele. Seega nähakse vähki nagu arvutiviirust. Töö sisuks on rakkude talitluse modelleerimine, seotud algoritmide arendamine ja muutuste strateegiate simuleerimine õppimise eesmärgil. Õppijaks on masin, mitte inimene.

Microsoft on 35 eluaastaga kasvatanud hulganisti skeptikuid. Osad jahutavad optimismi tähelepanekuga, et ettevõte pole nende aastatega jagu saanud isegi tavalistest arvutiviirustest. Teised hoiatavad, et inimene ega rakk ei teisendu arvutuslikult kirjeldatavaks masinaks ja vähihaigus on pigem suur hulk erinevaid haiguseid kui üks konkreetne vastane. Samas pakutakse võimalusena, et firma muudab rakuprogrammi Windowsiks, mille tulemusel need siis õige pea hanguvad.

Teine huvitav uudis lubab revolutsiooni vähemalt samavõrra. Nähtus on seotud imepisikeste osakeste füüsikaga, kus juhtub mitmeid meie meeltele tavatuid sündmuseid. Oleme ju keset loodust treeninud maailma tunnetust suurte asjade poolt juhitavate põhjuste ning tagajärgede loogikale toetuva nn njuutonliku füüsikaga. Kvantfüüsikas leiab aset nähtuseid, mis panid ahastama isegi Einsteini.

Käesoleva uudise sisuks on nähtus, millest saame aru, kui mõtleme kahele tantsijale. Kui üks teeb liigutuse, on teine sunnitud seda järgima. Mõnikord võivad paarilised teineteisest eemalduda, aga ka siis teevad nad teineteisega kooskõlastatud liigutusi. Kujuta ette, et tantsupartnerid on kilomeetrite kaugusel ja kui üks liigutab, teeb seda ka teine! Midagi taolist juhtub osakeste põimitus korral, kui muutused ühes kajastuvad koheselt teises. Kusjuures muutus kajastub näiliselt samaaegselt, jättes mulje justkui kõik toimuks üle valguskiiruse, ükskõik mis distantsilt.

Selle fenomeni rakendus võimaldaks teostada teleportatsiooni ehk luua füüsilisest nähtusest eemal asuv koopia nagu ulmefilmis. Oluliselt lihtsam on kasutada nähtust ülikiireks andmesideks jne.

Kanadas asuva Calgary ülikooli teadlasrühmal õnnestus panna kaks põimitud olekus osakest teineteist järgi tegema üle seitsme kilomeetri pikkuse vahemaa tagant, kasutades efekti juhtimiseks kohaliku linna kasutuses olnud valguskaablit. Ekspertide hinnangul on tegemist olulise edusammuga kvantinterneti rajamisel. Sellise interneti võimalused ületavad täna tavamõistusele arusaadavaid mõõdikuid ja sünnitavad põhimõtteliselt uusi ning seega veel arusaamatuid tehnoloogiaid.

Kolmanda varju jäänud uudise pakkus Google, mis tutvustas pärast pikka arendustööd uut vestlusrakendust ''Allo''. Tegemist on äpiga, mis aitab inimestel vestelda, sokutades nende jutuheietusse kolmanda, robotist osapoole. Robot püüab jutust ja selle rääkijatest aru saada ning hakkab siis vestlejaid abistama, pakkudes välja, mida nad öelda tahavad.

Vastupidiselt ootustele põhjustab uus teenus parajalt pahandust ja selle kasutamise on ära neednud mitmed isikutega seotud tundliku info kaitsjad, sealhulgas Edward Snowden. Nende jaoks on probleem vestluse salvestamine selle analüüsiks Google'i serveritesse, kuhu jääb see pikemaks ajaks. Google’ile on isiklikud vestlused vajalikud süsteemi arendamiseks ja hiljem nende sisu alusel reklaamide suunamiseks.

Snowdeni paljastuste põhjal pole võimatu, et vägagi isiklikku laadi info liigub võimust kinni hoidvate asutusteni. Nende põhjendatud kartuste kõrval jääb märkamata veelgi suurema hälve võimalus, kui inimestelt võetakse vestlust teostava programmiga kõnelemisoskus. Sellisega, mille arvates peaks rääkima Jolie-Pitti abielukriisist.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.