Tehnikakommentaar: TikTok mõõdab USA presidendi tõelist kaalu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

TikTokil on USA-s 100 miljonit klienti ehk teenusega on liitunud  umbes iga kolmas ameeriklane.
TikTokil on USA-s 100 miljonit klienti ehk teenusega on liitunud umbes iga kolmas ameeriklane. Autor/allikas: Kon Karampelas/Unsplash

Hiina piiras seoses USA presidendi korraldusega TikToki müümiseks tehisintellekti tehnoloogiate eksporti. Iga kolmanda ameeriklase võimaliku pahameele ja ostust huvitunud ettevõtete jõulist lobitöö potentsiaali tõttu päädib vahejuhtum ilmselt Donalt Trumpi jaoks poliitilise nõrkusehoo katarsisega, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

USA president kasvatab valimiste huvides pingeid Hiinaga, et oleks, keda ebaõnnestumistes süüdistada. Suve keskel nõudis ta tema hoolde usaldatud territooriumil Hiina ettevõtetele kuuluvate WeChati ja TikToki sulgemist. Jätkamise eeldusena pakkus teenuste müümist mõnele kohalikule ettevõttele. Üks on Hiina Facebooki laadne sotsiaalmeedia platvorm, mida eelistavad suhtlemiseks kasutada miljonid ameerika hiinlased. Teine mainitutest, kolmeaastane videoepisoodide vahenduskeskkond on enamusele arvatavalt rohkem tuttav.

WeChat kuulub Hiina hiigelkonglomeraadile Tencent, mis omakorda on mitme suure USA tippettevõtte suuraktsionär. Vaevalt, et keegi ameeriklastest isegi unistab WeChati ostust. Seevastu TikToki võimalku ülevõtjana ilmusid välja tuntumate seas IT-hiiglased Microsoft ja Oracle ning hiljuti lisandus kaubamajakett Walmart.

Tegevussfääride kaugusest hoolimata toob videokanali ostuvõimalus esile ühise huvi tabada valitud infovooga selle peamiselt noortest kasutajatest segmenti. TikTokil on USA-s 100 miljonit klienti, ehk iga kolmas ameeriklane. Kaubamajale võimaldaks TikTok tuua kaubad seebist sokkideni ostuhimulise sihtrühma teadvusesse ja muuta kaubamaja ühtlasi oluliseks reklaamiettevõtteks.

Walmarti peetakse kõige tõsisemaks Amazoni konkurendiks. Konkurentsiga kaasneb tegevuste kopeerimine ja Walmart on liikunud jõuliselt informatsiooniga kauplemise sektorisse. Muu hulgas kasvatab see jõuliselt veebikaubandust, arendab sarnaselt Amazoni eeskujule sisutooteid vahendavat meediakaubandust ning rahastab teleseriaalide ning filmide toomist. Microsoft ja Oracle lähenevad lõpptarbija vajaduste turule soki ja seebita, aga on kodus infotehnoloogiliste ülesannete lahendamisega. Pole välistatud, et TikToki ostuvõimalus seostub meelelahutuse müügiga ja toob päevavalgele mõne uue arengusuuna.

Vabaturule sekkumise ja ettevõtete omanike ümber jagamise põhjendusena esitas president julgeolekuohtu, sest ameeriklaste suhtlus- ja videolembus realiseeruvad võõra maa teenuskeskkonnas. Pole teada, kas Hiina valitsus on päriselt huvitatud TikToki kui teenuse rakendamisest rahvusvahelise poliitika tööriistana, aga vähemalt kasutavad nad selleks skandaalse olukorra pakutavat võimalust.

Augusti lõpus täiendaski riik ekspordipiiranguid tehisintellekti tehnoloogiate osas. Uues regulatsioonis loetakse piirangutele allutatavate toodete tunnuste seas vähemalt näiliselt ka TikTokis rakendatavaid tehnoloogiaid. See tähendab, et teenuse omanik ByteDance peab küsima Hiina riigilt võimalikuks edasimüügiks USA omanikule litsentsi. Sealsed ametnikud juba vihjasidki, et firma peaks uues olukorras läbirääkimised peatama.

Asjaolu paneb ettevõtte, aga ka USA osapooled ebamugavasse olukorda. Presidendi ettekirjutuse järgi peab kuuluma teenus USA ettevõttele hiljemalt septembri keskpaigaks. Vastasel juhul tuleb see ameeriklastele sulgeda. Arvestades iga kolmanda ameeriklase võimaliku pahameelega ja USA-s ostust huvitunud ettevõtete jõulist lobitöö potentsiaali, võib vastuseisus esimesena silmi pilgutada valimisteks valmistuv president ja pinge laheneb poliitilise nõrkusehoo katarsisega, kui riigipea peab tegema järeleandmisi. Võimalik, et sellest efektist esialgu hiinlastele piisab.

WeChati keelamisega seoses vihjavad Hiina ametnikud, et sealsed tarbijad hakkavad boikoteerima muu hulgas Apple'i tooteid. Kuidas Hiina ametnikud selliseid asju ette teavad, jäägu mõtteaineks. Siingi võidakse mängida USA presidendivalimistest pinges närvidel. Apple'i börsiväärtus oli 2019. aasta jaanuaris umbes 700 miljardit USD. Sama aasta sügiseks hüppas väärtus triljoni dollarini.

Mõne kuuga lisandus veel paarsada miljardit dollarit, siis tabas maailma koroonaviiruse šokk ning firma kaotas kogunenud rahalise usu varast umbes kolmandiku. Lõpuks tabati, et isolatsiooni ja kaugtöö tingimustes võidavad just IT-ettevõtted ja algas Apple'i aktsia meeletu tõus. Firma väärtus oli augusti viimasel päeval 2,29 triljonit dollarit.

Arusaadavalt võtab investeeringutepõllul kasvava raha magusus nii mõneltki valijalt argipäeva valu. Samas näitab lähitulevik, kas Hiina turu võimaliku kättemaksurisk rikub Apple'i väärtust ja valijate tuju. Kasvõi ajutiselt, sest valimised toimuvad 3. novembril. Teisalt, kuna sealne president otsustas enda populaarsust kaaluda populaarsete IT-teenuste vastu, tutvustab antud eksperiment peagi mõõtmise tulemust.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: