Juhul kui telefon pole lausa katki, on järgmise ostmise mõte suhteliselt meelevaldne. Põhimõtteliselt saaksid ilma hakkama. Tõenäoliselt on kasutuses olev mudel suhteliselt uus, võib-olla aasta-paari vanune. Vaba tahe on nagu metsloom, mida tahavad kaubapakkujad kinni püüda ja taltsutama asuda.

Potentsiaalse kliendi pähe püütakse sokutada arusaam, et uue telefoni ostmine pole sugugi suva vaid möödapääsmatu ja hädavajalik samm. Viimane on tõsi, aga kellele hädavajalik?

Umbes nii on see tants toimunud tükk aega, kuni saabus maailma haaranud kriis. Ebatavaline, kõiki võrdselt üllatanud olukord on ilma hea eeskujuta, kellelt otsida turvalisust sisendavaid sõnumeid. Sellises teadmata tulevikuga maailmas asuvad pähe elama vaiksemad ja valjemad muremõtted, mis ei lase enam müügisõnumitel lihtsalt võimu haarata. See seletab kõikjal maailmas järsult kukkunud nutitelefonide müüki.

Järgmise telefoni ostmise ehk telefoni uuendamise tsükkel pikeneb. Saab näha, kas ajutiselt, kuni inimesed lastakse uuesti vabamalt liikuma ja tööle tagasi või siis püsivamalt. Viimase uskumiseks on põhjusi natukene rohkem. Näiteks harjutakse vana mudeliga pelgalt kogukondliku inertsi ja võrguefekti tõttu. Sotsiaalsete loomadena peegeldatakse ennast ja enda valikuid teiste kaudu.

Märgates, et ülejäänud kodanikud ei tõtta telefoni uuendama, siis miks peaks ise tormama. Ainult, et igaüks on ise omakorda teiste jaoks sotsiaalne peegelpind. Nii sünnib siis süsteemne mobiili uuendamise aeglustumise efekt, kuna kõigile paistab, et uue telefoni hankimisega pole kiiret. Võib-olla muutub vana telefoni demonstratsioon isegi omamoodi popiks kultuurifenomeniks.

Uuendamistsükli aeglustumist põhjustavad vanaga võrreldes suhteliselt väheuuenduslikud ja mitte millegi pöörase poolt eristuvad uute telefonide mudelid. See on üheks põhjuseks murtavate telefonide turule toomiseks hoolimata, et need on kohmakamad kasutada ja kallid osta. Vähemalt on need teistsugused. Kallimatel telefonidel on paremad kaamerad, aga selfi jaoks piisab vähemastki. Murrangulise uuenduslikkuse puudusega seletatakse viimase paari aasta ostutrendi langust.

Uue telefoni ostuga mitte-kiirustamise mõtet võivad toita ka hinnalanguse lootused. Viimastel aastatel on telefonide müük aeglustunud, aga tootjate kulud ainult kasvavad. Niigi hea paremaks innoveerimine muutub üha kallimaks. Tootjate jaoks on oluline võimalikult kiire telefonide uuendustsükkel, et arenduskulude katteks raha turult kätte saada. Juhtus aga vastupidi.

Lahenduseks mõeldi uus taktika – ostke vähem, aga makske rohkem. Turule toodi hoopiski kallimad, tuhande euro piiri ületanud telefonid. See töötas kuidagi, kuni saabus koroonaviirus. Uus mure tõi klientide päevakorda telefoni uuendamise asemel muud prioriteedid.

Võrreldes möödunud aasta sama ajaga telefonide müük maailmas kukkus aasta esimese kolme kuuga umbes 12 protsenti. Müümata jäi pea iga kaheksas telefon. See on kõigi aegade müügilanguse rekord. Lisaks märgitakse, et telefonide ühikute arvuna müüdi viimati nii vähe nutitelefone 2014. aastal.

Hiinas oli langus veelgi suurem ja seal jäi esimeses kvartalis müümata iga viies telefon. Igaüks aimab ilma õpikust lugemata, et kauba hind sõltub ostjate ja pakkumiste vahekorrast ning antud olukorras on sunnitud kaubapakkuja hindu langetama. Kuna kriisi lõppu pole veel näha, võib olla üpris kindel, et nutitelefonide hinnad kukuvad veelgi ja pakkumised muutuvad endisest atraktiivsemateks.

Apple on teenitult väärt nutika strateegi tiitlit. Kirjeldatud olukorras paistab, et firma hakkas kallite telefonide sooduspakkumiste asemel pakkuma päriselt odavamat, aga samas uut telefoni. Nagu tõdes kadunud Steve Jobs, inimesed ei osta ainult telefoni, vaid vahetavad raha sotsiaalse kapitali vastu, mida telefoni uue mudeliga saab nüüd rahuldada.

Aprilli keskel tutvustas firma 339 dollarit maksvat telefoni. See oli viimase nelja müügilanguse aasta jooksul esimene odava hinnaklassi mudel. Kokkuhoid saavutati varasema tehnoloogia nutika kasutamisega kombineerituna uuemaga. Isegi nimetus laenati vanalt mudelilt ja see on iPhone SE nagu aastal 2016.

Võimalik, et telefonidest kaob sära ja uue mudeli asemel tasub oodata uut moodi üllatusi väljaspool telefonimaailma. Kuni inimesed suudavad rääkida, telefonid ära ei kao ja need uuenevad ikka natukene edasi. Kuivõrd nutiseadmetest on saanud peamised inimesi omavahel ja ülejäänud inforuumiga ühendavad liidesed, miks mitte mõtelda telefonidele järgnevale ajastule.

Kas isegi praegune kõik ühes tehnoloogiline platvorm peaks kandma telefoni nime? Telefon selle sees pole muutnud põhimõtteliselt grammigi. Järelikult pole telefon katki. Katki lähevad meie muud soovid. Kas nende täitmise lahendus peab kandma telefoni nime?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".