Amazon ostab mõjuvõimu kasvatamiseks üha uusi lennukeid

Aasta pärast kavatseb maailma rikkaimaks inimeseks tõusnud Jeff Bezose juhitud firma omada 85 hõbelinnust koosnevat lennutranspordivõrgustikku. Tõenäoliselt laiendab Amazon USA järel haaret ka mujal maailmas, ennustab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Tuntud Saksa automark reklaamis end kunagi sõnadega, et maailm vajab eeskujusid. Autotootja oli mitmesuguste tehnoloogiate esmarakendaja ja kasvatas müügimehelikult antud kuvandiga illusiooni aurat. Keegi pidi ju olema esimene, kes sellist reklaamlauset kasutab. Nagunii oleks varem või hiljem mõni konkurent sama teinud. Nagu tõdes Steve Jobs: "Head kunstnikud kopeerivad, suured kunstnikud varastavad". Jobs varastas tsitaadi Pablo Picassolt ja lisas, et nemad, siin siis Jobs koos oma ettevõttega, "on olnud alati häbitud vargad".
Samasse ritta võib lisada füüsik Isaac Newtoni. Füüsikult pärineb mõte, et kui ta ongi näinud teistest kaugemale, siis seda tänu ronimisele teiste õlgadele, kust näeb kaugemale. Kuulus teadlane osutas teiste tehtud tööle ja eeskujule, mida ta ei pidanud uuesti avastama, vaid sai lihtsalt ära kasutada.
Hiljuti algas Indias kohtuvaidlus, milles rahvusvahelised teadusajakirjade kirjastajad nõuavad teadusartikleid tasuta kättesaadavaks tegevate veebikeskkondade sulgemist. Olgu huvitava ajalise kokkusattumisena lisatud, et India valitsuses kaalutakse, kas osta taolistelt kirjastajatelt hulgi juurdepääsuõigus ja teha teadus riigi 1,4 miljardile alamale tasuta kättesaadavaks.
Mainitud kohtuvaidluses kaaluvad kaitsjad kasutada 1966. aastast pärinevat rahvusvahelist majanduse, sotsiaalia ja kultuuriliste õiguste kokkulepet. Sellele allakirjutanute alamatele ja nendest koosnevatele gruppidele tagatakse seda põhjendamatult piiramata juurdepääs teaduse, teaduslike teadmiste ning nende rakendustega seotud rajatistele, teenustele, kaupadele ja teabele.
Pika sissejuhatuse eesmärk oli osutada veebikaubamaja Amazoni lennukiostule. Firma tegutseb suuremas mastaabis kui meie kohalik turg. Samas on tegemist eeskujuga, mida hakatakse matkima. Kopeerimisega on kiire, sest "kes ees, see mees". Eesti jaekaubandus liigub veebimaailma. Tegutsemine ei tulene kohalikust leidlikkusest, vaid viisakamalt öeldes – tehes Steve Jobsi.
Tulemusena ei sünni uus Amazon, vaid kohalikumasse mastaapi sobituv ettevõte. Võimalik, et sarnaseid pingutusi teeb samal ajal mitu äriühingut ja keegi neelab mingil hetkel teised alla. Pole välistatud, et hiljem hakkab kandma näiteks Amazoni nime.
Uudis võib esmapilgul paista igavana. Amazon ostab 11 kasutatud reisilennukit Boeing 767. Firma ei plaani tegeleda reisijate veoga. Vastupidi, ettevõttele isegi meeldib, kui kõik viibivad kodus ja ootavad kaubakullerit. Need on esimesed lennukid, mis raamatupoena alustanud firma päriselt endale ostab. Värskest ostust eemaldatakse istmed, muudetakse need kaubaveole sobivaks ja seejärel lisatakse umbes seitsmekümnele renditavale lennukile, mis juba lendavad firma logo all. Umbes aasta pärast kavatseb maailma rikkaimaks inimeseks tõusnud Jeff Bezose juhitud firma omada 85 hõbelinnust koosnevat lennutranspordivõrgustikku.
Firma alustas oma lennutranspordiga 2016. aastal. Peamine eesmärk on tagada kogu USA territooriumi kattev tõhus kaubavedu. Tänase seisuga veab Amazon ise kliendini umbes pooled kaubapakid. Ülejäänute eest hoolitsevad nüüdsest kaubaveokonkurendid ja riiklik postiteenus. Kaupmehe eesmärk on teiste abist loobuda ja võtta kogu väärtusahel enda kätte. Kiire ja resoluutse tegutsemise taga on vähemalt osaliselt Covid-pandeemiaga veebikeskkonda kasutama õpetatud ja kasvav kliendibaas.
Seoses Boeingu lennukite ostuga on huvitavaks infopalaks muutus Washingtoni osariigi tööandjate edetabelis. Seni oli suurimaks tööandjaks lennukitootja, mille käes oli see au alates teise maailmasõja lõpust. Viimaste arvutuste järgi on suurimaks kohalikuks leivaisaks nüüdsest Amazon.
Kunagisest veebikaupmehest on kujunemas oluline tegija transporditööstuses. Tõenäoliselt kasvatab see USA järel haaret ka mujale maailmas. Lisaks on firma tänu veebiülesande edukale lahendamisele saavutanud IT-maailmas kolmandikuni ulatuva turuosaga suurima pilveteenuse pakkuja staatuse. Võrdluseks, Google käes on üheksa protsenti. Seega on, mida matkida!
Sestap on Eesti huvitavas olukorras, sest uuenduste eest pole meil kombeks ära joosta, pigem vastupidi. Seni pole teada, milline ettevõte võtab toodete valmistajate ja nende tarbijateni toimetamise vahelises lülis endale muutuste juhitooli. Teadupärast pole kellelgi kerge ja kitsikusest väljumiseks heidetakse enamasti ühte. Maailm vajab eeskujusid ja selle järgimine on kõigile praktiliselt kohustuseks tehtud.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"