Kogeme elu jooksul mitmesuguseid muutuseid. Osad pärinevad maailmast, ühtteist toimub igaühe elus. Sõnana on "kogemine" petlik, kuna jätab mulje tähelepanelikust vaatlejast. Tegelikkuses toimuvad mõned protsessid tajumiseks liiga kiiresti või aeglaselt. Šoti valgustusaja filosoof David Hume'il oli õigus, kui väitis, et tegelikult me ei näe toimuvat piisavalt hästi, vaid täidame lüngad harjumusliku mõtlemisega. Mõeldes võtame appi sobivalt üldised sõnad, millega tajust väljajäävaid auke täidame.

Näiteks ei näe me taime kasvamist, viiruse levikut ega majandusliku kriisi saabumist. Küll aga tõdeme mingil hetkel juhtuvat konkreetse sündmusena, kuna seda on kogunenud nii palju, et seda pole võimalik ignoreerida. Isegi kui teame, et taim kasvab, pole sellest kasu ja isegi motiveeritud tähelepanelikkusega vaatluse käigus jääb kasv nägemata. Oodatavalt motiveerib võimete piirile osutamine seda trotsima ja leidub neid, kes püüavad erilise tähelepanuga taime põrnitsedes väite proovile panna.

Motivatsiooni võiks kasutada kasulikumalt. Püüa tähelepanelikult tajuda või hoomata käimasolevat sotsiaalset muutust, mille tulemusel muutub suhe palgatöösse ja asutakse aega teisiti väärtustama. Seega on tegu üpris suure muutusega, mille kulg võiks olla hoomatav. Igatahes saabub hetk, kui kõik seda tajuvad. Oodatavalt ollakse pärast targad ja osatakse osutada varasematele ennetele. Seega peaks olema õige aeg tähelepanu treenimiseks.

Nagu tõdetud, kasutame muutuste kirjeldamiseks mugavalt elastseid sõnu, nagu pinge ja mõrad. Pinget on õhus tunda, isegi kui ei oskaks siduda konkreetse arengusuuna ega teemaga. Muutuste mõra ilmestamiseks võiks heita pilgu Hispaanias toimuvale. Seejuures võivad tähelepanelikumad ärgata tõdemaks, et seda ju tehakse mitmel pool juba mitu aastat, see on järeltarkuse näide.

Igatahes on Hispaanias kavandatav neist seni kõige suurem. Sellest ka õigustus rääkida mõradest kehtivate sotsiaalsete kokkulepete tammi seinas. Hispaanias on algamas kolmeks aastaks planeeritud lühikese töönädala eksperiment, millesse kaasatakse paarsada ettevõtet. Kava näeb ette käia tööl, õigemini teha tööd, nädalas neljal päeval.

Käimise ja tegemise sõnatäpsustus toob esile Covid-i efekti, sest tõesti, tööl käiakse vähem, kuna seda õpiti tegema kodust. Ühtlasi õpetas viiruseoht, et tegelikult ollakse suutelised üpris suurteks ja kiireteks ümberkorraldusteks. Seejuures on lühemat töönädalat varem mitmel moel pikemalt või lühemalt praktiseeritud. Osaletud on individuaalselt ja kogu töökollektiiviga. Teostatud on teaduslikke vaatluseid jne. Valdavalt on kogemuste bilanss olnud positiivne.

Lisaks on olemas vajalik tööprotsesse lihtsustav tehnoloogia ja töise koormuse vähendamise vajadusest on kaua räägitud seoses kasvava vajadusega kaitsta töötajate tervist ja töövõimet. Viimasest peaks huvituma esmalt tööandjad, kui tervishoiu kulud kannab ühiskond, kannatades haiguste valu ja tõusvaid makse. Ometi jätkas maailm vanas rütmis, kuni Covid-19 sundis peatuma ning asjakorda vaagima.

Esimesena reageeris suhteliselt rahutu poliitilise kultuuriga Hispaania. Võimalik, et poliitiliselt kiire rütmiga valitsuste vahetus sunnib kiiremini tegutsema enne, kui tüür käest võetakse ja võimalus käest libiseb. Parlamendiliige Inigo Errejon Galvan tõdeski, et aeg on käes lühemaks töönädalaks. Poliitikateaduste doktoriks väidelnud saadik osutab teaduslikule argumentatsioonile, mis ei seosta tööle kulutatud tundide suurenemist tootlikkuse kasvuga. Asjaolu, et teatud töötundidest alates langeb tootlikkus ja kasvab praak, on teada vähemalt sada aastat.

Hispaanlaste algatusel on mitu suuremaid muutuseid algatavat omadust. Kolm aastat paarisaja eripalgelise ettevõtte töötajaga on piisavalt pikk vaatluse aeg, et koguda usutavaid tõendeid, sealhulgas ka negatiivseid. Juhul kui need ei ole ideed purustavad, õpetab saadud kogemus püstitama uusi sihte.

Sisuliselt sunnib poliitikud uute valikute ette. Palgatöö moodustab arenenud riikide elukorralduse keerulises kudumis tervikut siduva põhistruktuuri, kandes kõike lasteaedadest surnuaedadeni, teadusest innovatsiooni, tehnoloogia, majanduse ja rahanduse kaudu poliitikani.

Hetkest kui idee jõuab poliitikute lauale, võibki öelda, et muutuse vajadust märgati. Sealt edasi saavad korraks võimu valijad, kellele tundub, et nad teostavad muutust, kuigi see algas kusagil 10 aastat varem.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".