Tehisintellekt läheb programeerijate töökohtade kallale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tuntud kõnekäänu võiks asendada väljendiga
Tuntud kõnekäänu võiks asendada väljendiga "iga programmeerija programmeerib end töötuks". Autor/allikas: KOBU Agency/Unsplash

Laiema automatiseerimislaine taustal ei tasu unustada, et tehisintellekt ohustab ka programmeerijate töökohti, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Viitega oma oksa saagimisele püütakse hoiatada sae hoidjat. Ütlus on vanamoodne, kuna eeldab saagimise kogemust. Tänapäeval puutuvad inimesed saagidega kokku suhteliselt harva. Puu- ja laudseppi on vähe, suurem osa saagidest on automatiseeritud ja need kes oskavadki saagi käes hoida, teevad seda kõikide ülejäänute eest. Jutluse eesmärk on hoiatava sõnumi ajakohastamine.

Asemele võiks pakkuda kõnekäänu, et iga programmeerija programmeerib end töötuks. Programmeerimise eesmärk on muuta maailmas toimuv algoritmilisteks sammudeks ja kodeerida seejärel need masinale mõistetavatesse käskudesse. Edasi sammub juba masin.

Seni on veel palju inimesi, kes sooritavad töö käigus energiat ja ressurssi muundades lugematuid tegevusi. Nimetatud tegevuste sekka kuulub muu hulgas ka mõtlemine maailmast arusaamise ja valikute tegemiseks. Mõtlemine on valdkond, mille teisendamisega masina keelde tegelevad tehisintellekti arendavad tarkvarainsenerid. Ring ongi täis, kui inimesed kukuvad sellest tsüklist välja.

Antud võimalusele osutas hiljutises vestluses Twitteri juht Jack Dorsey. Vestlus toimus USA demokraatide seast presidendikandidaatide eelsõelumise käigus oma naha turule toonud Andrew Yangi taskuhäälingus.

Eelvalimistel oli Yang populaarne ennekõike noorema ja tehnika arengust teadlikuma valijaskonna seas. Ta kannab tänaseni revääril märki sõnaga "matemaatika" vihjamaks, et tegelikkust ei saa jutuga teistsuguseks muuta. Loevad reaalsed andmed. Nende analüüsist tulenevalt kirjeldas Yang, kuidas muudavad masinad tööhõivet, tööde pakkumise struktuuri ja nendest tulenevalt inimeste kätte jäävat raha.

Raha on vaja majanduse toimimiseks. Järelikult peab hoolitsema, et seda jaguks kõigile ühiskonnas tööpanuste vahetamises osalevatele liikmetele. Valimistel kujuneski Yangi keskseks teesiks üleskutse kehtestada kõigile ameeriklastele universaalne baassissetulek, mida ta nimetas vabaduse dividendiks.

Koroonaviiruse isolatsiooni tõttu tekkinud majandusraskuste ja samal ajal muutusteks soodsa tõuke andnud olukorras asutas Andrew Yang mittetulundusühingu Humanity Forward. Ettevõtmise eesmärkideks on universaalse baassissetuleku, inimese keskse majanduse ja nende teemadega seotud mõttevahetuste edendamine ning kriisile jalgu jäänutele vajaliku abi vahendamine eksperimenteerides baassissetuleku erinevate vormidega.

Ühing kogub toetuseid. Veebilehel on annetajatele vastavalt 25 dollari ja selle kordajatega kuni 500 dollari suurusteks annetuseks valmistatud viis nupukest. Siis on veel kuues nupuke kirjaga "muu summa". Jack Dorsey valis viimasena nimetatud tee ja annetas ettevõtmisele viis miljonit dollarit. See jagatakse mikrotoetustena 20 000 inimesele. Annetus tehti mainitud taskuhäälingu käigus.

Vestlus kulges robotite ja tööhõive teemadel. Muu hulgas peatuti ka töödel, mida robotid ja tehisintellekt ei ohusta. Üheks selliseks võikski pidada roboteid ja tehisintellekti arendavate inseneride tööd. USA-s peetakse tänase seisuga tarkvarainseneride tööd paremuselt seitsmendaks ametiks. Paremuse hindamisel lähtutakse sissetulekust, tööga rahulolekust ja tööpakkumistest.

Antud teemaga seoses ennustaski Jack Dorsey, et isejuhtivate autode ja ei tea veel mille automatiseerimise kõrval ei tasu unustada, et tehisintellekt tuleb ka programmeerijate töö kallale. Masinõppe üheks eesmärgiks on asuda ise tarkvara kirjutama. Koos valdkonna edusammudega hakkavad kaotama madalama astme tarkvara arenduse ülesanded väärtust. Õigemini kaob väärtus seda tööd teha oskavate inimeste panusest.

Pelgalt majandusliku loogika järgi on kirjeldatud arengule suur surve. Hetkel makstakse tarkvara arendajatele head palka, kuna nendest on puudus. Masinaga õnnestub luua 24/7 töötav ja jätkuvalt töövõtteid arendav alternatiiv inimesest insenerile.

Tulemuseks on tarkvara arenduse valdkonda sisenemise lävendi tõusmine tasemele, mida masinad ei suuda veel täita. Ainult, et siin varjab end kuristik. Heaks arendajaks saadakse pusides kasvava keerukusega tööülesannete kallal. Piltlikult asendab juba täna peast arvutamist kalkulaator, kasvatades inimmassi, kes ei oskagi peast arvutada.

Midagi sarnast võib korduda tarkvarainseneride töömaal, mille tõttu kasvab vajadus programmeeriva tehisintellekti järele, mida valmistavad teistest paremad insenerid. Lõpuks polegi oksa, millal istuda. Õnneks on saag inimese käes ja tal on võimalus valida.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: