Maailmamajandus on võimeline looma 2030. aastaks 40 miljonit uut tervishoiualast töökohta. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on selleks ajaks maailmas puudu aga juba 9,9 miljonit arsti, õde ja ämmaemandat. Võib-olla osutab selle probleemi lahendamiseks abistava käe just tehisintellekt (artificial intelligence). 

Praegu saab tehisintellekti meditsiinis kasutada peamiselt diagnostikas. Eeldatakse aga, et järgmise 5–10 aasta jooksul jõuab kliiniliste otsuste tegemine tehisintellekti rakendusviiside nimekirja etteotsa – seda kinnitab Euroopa Liidu meditsiini-innovatsiooni võrgustiku (EIT) ja McKinsey & Company tehtud raport. Raporti raames tehtud uuring, kätkes nii küsitlust, milles osales 175 tervishoiuteenuste osutajat, kui ka intervjuusid 62 otsustavas rollis inimesega.

Raport toob välja, et tekkimas on pakiline vajadus terve põlvkonna jagu andmekirjaoskusega tervishoiuspetsialistide järele, kes tunneksid kunstliku intellekti erinevaid võimalusi. Uue põlvkonna harimise ja treenimise kõrval peetakse vajalikuks ka praeguse tööjõu täiendkoolitamist.

Raporti autorid tõid välja, et tervishoiutöötajaid ei tuleks ainult kaasata, treenida ja töös hoida, vaid lisaks sellele peaks tegema kindlaks, et nende aega kasutatakse seal, kus sellest kõige rohkem tulu on – patsientide juures.

Tehisintellekt saaks tervishoidu põhjalikult ümber kujundada: see saaks parendada arstide igapäevatööd, lastes neil keskenduda rohkem patsientidele ning kulutada vähem aega administratiivtöödele. 

Näiteks suudaksid tehisintellektipõhised lahendused protsesside ja administratiivtööde haldamisega vabastada 20 protsenti või enamgi radioloogide ajast. Nii saaksid radioloogid keskenduda rohkem sellele, mida röntgenpilt näitab, seejärel aga töötada koos patsiendi ja kliiniliste meeskondadega, et pakkuda veel paremat ning rohkem personaliseeritud ravi. 

Tartu Biotehnoloogia Pargi tegevjuht Sven Parkel ütles pressiteate vahendusel, et terviseteenuse osutamine muutub järjest enam andmepõhiseks, samas on inimeste võimekus suurte andmehulkadega töötamiseks piiratud.

"Tehisintellekti-põhised lahendused võivad selles kontekstis omada toetavat andmetöötluse rolli, leida ning pakkuda välja seoseid, mis võivad jääda inimsilmale nähtamatuks. Kuigi täna ei ole tehisintellekti-põhiseid lahendusi tervishoius palju kasutusele võetud, on kitsaskohtadega tegelemisel tehisintellekti laiem kasutuselevõtt selgelt määratletud rollides järjest rohkem võimalik," lausus Parkel. 

Lisaks täiendkoolituste on praegu valupunktiks ka tervishoiutöötajate vähene osalemine tehisintellekti lahenduste arendamise algstaadiumites. Küsitlusest selgus, et 44 protsenti vastajatest, kes valiti osalema tänu nende huvile innovatsiooni ja tehisintellekti vastu, polnud kunagi võtnud osa nende lahenduse arendamisest või kasutuselevõtust.