Ma ei saa öelda, kes see oli, kuna tegemist on alaealisega. Lugu ise arenes köögis, kui hommikusööki valmistava teismelise taskust kostis eestikeelne jutt. Röstisaiale võid määrides tekkiv krõbisev heli segas just huvitava koha kuulmist ja küsisin, mis on meeli haaranud jutu allikas. Selgus, et see oli koolitundi pidav õpetaja. Kas ka nii võiks õppida või ei tohiks?

Koroonaviirus sünnitab tavatuid olukordi. Tavatud olukorrad tekitavad küsimusi, millele varem pole olnud põhjust mõtelda. Kooli muutmisest on räägitud küll aastaid. Enamasti on teemat ärgitanud mõni tehnoloogiline uuendus.

Kunagi ammu prooviti televiisori hommikuprogrammides näidata telekooli saateid. CD-plaatide saabudes räägiti vaimu treenivatest kuulamisprogrammidest. Arvuti saabudes lisandus interaktiivsuse aspekt. CD-ROMi sünni järel räägiti peaaegu kohe saabuvast iseseisvast ja kaasaskantavast multimeediale rajatud koolist. Tahvelarvutid lähenesid kooli sobiva vihiku ja raamatu moodi tarbijaliidesele veelgi rohkem.

Oodatud revolutsioon on tänaseni sündimata. Ühiskond unustas juhtunu iga kord, ärkas endiselt varajasel hommikul, määris röstisaiale võid ja saatis lapsed kodust ära koolimajadesse. Nii oli tehtud kogu aeg. Traditsiooni aitasid omalt poolt meeles pidada, et mitte öelda tsementeerida, linna pikitud monumentaalsed koolimajad. Lõpuks saabus ainulaadne, koolimajadest eemale hoidmist soosiv sundolukord. Õppimise peale võis sattuda harjumatu, isegi provokatiivse nurga alt, näiteks taskus oleva õpetaja näol.

Kaasaegset aega iseloomustavad kõrge tempo, uued probleemid, traditsiooniliste tööde automatiseerimine, uute tööde paiknemine erialade vahelises, interdistsiplinaarses ruumis, globaliseerumine jne.

Kitsa erialase rutiiniga tööstusrevolutsioonijärgsesse masinavärki sobitamise asemel oodatakse, et kool vormiks uue ajastuga kohastumiseks toimimisvõimeid, mida kirjeldatakse nelja ingliskeelse c-tähega algava märksõnaga: kreatiivsus, kollaboratsioon, kommunikatsioon ja kriitiline mõtlemine. Taskust kostuva õpetaja juhtum rahuldab kõiki nelja kriteeriumit.

USA-s tabas koroonaviirus kõige rängemalt New Yorgi osariiki. Peaaegu 20 miljoni elanikuga, rahvaarvult neljandaks suurimat osariiki juhib kuberner Andrew Cuomo. Epideemia kontrolli all hoidmine sundis teda vaatama kooli ja õppimist läbi teistsuguse prisma. USA-s äärmiselt teravaks kujunenud poliitilise polariseerumise ja iga neljanda koroonaviiruse surmajuhtumiga osariigi heaolu eest vastutamise kiuste otsustas endiselt populaarne kuberner saatust proovile panna ja üllatas avalikkust provokatsiooniga.

Korrapärasel eriolukorda käsitleval pressikonverentsil imestas kuberner, miks on osariigis endiselt alles koolimajad. Küsimus oli tegelikult suunatud koolimajadest mööda ja hariduse korralduse pihta. Tema vastutusalal pidid miljonid õpilased, üliõpilased ja õpetajad korraldama õpinguid uuel moel.

Kuna viimased aastakümned on räägitud ühiskonna muutumise vajadusest ja selle arengust, siis kogu koolitöö ümberkorraldus tõi esile, et tegelikult ei taheta midagi muuta. Selle asemel soovitakse säilitada status quo'd. Õpetamise läbiviimise muutmise vajadus näitas sealse koolisüsteemi puuduvat valmisolekut muutusteks.

Cuomo arutles, et ajaloos tulevad ette olukorrad, milles tunnevad inimesed, et on muutusteks valmis, sest need on vajalikud. Uudne olukord sunnib arutlema, kogemusest õppima ja tõdema, kui haavatavad ikkagi ollakse ja kui palju tuleks veel ära teha. Seetõttu oleks aeg ka hariduse korralduse osas mõelda revolutsioonile. Täpsemalt mitte ainult mõlgutamisele, vaid selle ära tegemisele.

Oodatavalt ärritas kuberneri arvamusavaldus õpetajaid ja koolisüsteemi esindajaid. Lisaks koolisüsteemi konservatiivsusele lisas pahameelt soovitus küsida abi Microsofti asutajalt Bill Gatesilt, kelle nimi äratab austuse kõrval ka vimma. Seekord peamiselt viimast. Muu hulgas pandi talle süüks rikkust, mis olevat mehe ainuke ja samas ebapiisav kvalifikatsioon, seda eriti veel kooli korralduse küsimustes.

Bill Gates on toetanud kooli uuendamise projekte omanimelise heategevuse fondi kaudu sadade miljonite dollaritega, aga ebaõnnestunult. Seda pannakse talle nüüd süüks nagu halvale õpilasele. Võib küsida, kas õpetajad teadvad paremini? Kas nad teavad, et kriisiolukorras võivad lõpetada nad taskus, võideldes tähelepanu nimel röstisaiaga?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".