Inimarengus toimus märgatav hüpe, kui toidu ja lihaste tandemi asemel muudeti tööks mehhanismidele söödetud voolava vee ja aurujõu energia. Tagantjärele tähistatakse antud pöördelist epohhi esimese tööstusrevolutsioonina, kuna põrmustas märgatavas osas inimeste ja ühiskonna senise elukorralduse.

Järgmiseks revolutsiooniks õppis inimene kasutama elektrienergiat ja leiutas täiesti uute masinate, seadmete, toodete ja teenuste põlvkonna. Mõni aeg hiljem raputas senist elukorraldust elektroonikale rajatud automatiseerimine. Praegu oleme tunnistajaks, kuidas elu- ja töökorraldust kujundab ümber neljas, inimese ihurammu asemel tema asemel õppima asunud ja vaimseid võimeid asendada püüdvate andmete analüüsi võimekuse kasvust sündinud revolutsioon.

Vähemat tähelepanu on pälvinud revolutsioonid põllumajanduses. Hoolimata, et sealgi räägitakse juba neljandast revolutsioonist. Viimane pole veel kohal, aga seda huvitavam on jälgida revolutsiooni maandumist.

Põllumajanduses peetakse esimeseks revolutsiooniks umbes 12 000 aasta tagust perioodi, milles seni nomaadidena toidu järel liikunud kütid ja korilased õppisid seemnetest ja taltsamatest loomadest toitu kasvatama ning muutusid paikseteks. Varajasest algusest hoolimata oli areng põllumajanduses suhteliselt rahulik ja järgmise revolutsioonini kulus tuhandeid aastaid, kuni 17. sajandi Euroopas lagunes feodalistlik valitsemine ja maaharimisse lisandus massides tagasihoitud nutikus ja ärivaist. Kolmas murrang leidis aset eelmisel sajandil seoses kunstväetise leiutamise, keemilise tõrje ja põllutöömasinatega, mis kasvatasid põldude tootlikkust ja elanike arvu. Arvatavalt on iga teine inimene maailmas tänu sellest kasvanud toidule.

Põllumajanduse neljas revolutsioon, sarnaselt tööstusele, rajaneb robotitele ja tehisintellektile. Lõpuks märgatakse siingi arengu pudelikaelana inimest, mitte põllumajandustooteid tarbivat ja raha maksvat klienti. Neid tuleks juurdegi.

Põldude endisest hüppeliselt tõhusamaks harimiseks ei piisa põllumeeste võimetest. Nutikad masinad takseerivad seevastu väsimatult põldudel toimuvat, lendavad sinna, kus on vaja väetist, sõidavad sinna, kust on vaja vilju korjata või umbrohtu tõrjuda, juhivad karjaloomi parema sööda juurde ja lüpsvad neid, keda saab just siis ja nii palju kui on õige. Tööstuse eeskujul asuvad robotid tegema inimese töid, olles tõhusamad rutiinitaluvuselt ja infohaarde poolest.

Paralleelselt kulgeb põllumajanduse revolutsiooni teine uuenduslik protsess laborites. Osa on suunatud põldudele paigutatud andurite, droonide ja tehiskaaslaste abil kogutud andmete analüüsile. Siingi eeldatakse, et inimese asemel tehakse tehisintellekti abil tehakse kasvupindade planeerimises arenguhüpe. Edu korral tehakse andureid ja droone juurde, millega kasvab ja muutub nende juhtimise vajadus veelgi keerukamaks jne.

Ajastule omase loomulikkusena keegi isegi ei eelda, et seda tööd teeks inimesed. Eduloo järgmise sammuna marsivad või rulluvad põldudele ja lautadesse robotid, kus vajab mõistusepärane tegutsemine samuti tehisintellekti abi. See kombineerub omakorda molekulaarse disainija püüdlustega leida viise, kuidas allutada seni kasutamata biomasse toitma inimesi ja loomi. Tööd on palju. Suur osa oodatavast eduloost on juba lahti kirjutatud ja ootab teostamist.

Öeldut natukene eemalt vaadates kuvandubki peamiselt positiivset. Linnades kulgenud tööstusrevolutsioon sünnitas uut varandust ja õpetas investeerima seda iseenda arengusse. Nüüd otsib sama raha järgmist kasvupinnast põllumajanduse revolutsioonist. Võimalik, et Apple'i, Google'i ja kasvõi Tesla aktsiate kõrval hakkavad kiire rikastumise muinasjuttude populaarsesse narratiivi lisanduma põllumajandusega seotud ettevõtete nimed. Suure tõenäosusega leiame peagi põldudelt ka mainitud ettevõtteid. Elu on ilus. Täpsemalt, elu maal on ilus!

Üllatavalt räägib rahvas "talupoja tarkusest", mitte vabrikutöölise omast. Jättes viimaste kallal norimata, talupojad teavad rääkida, et varasemate revolutsioonidega juhtus põldudel ja nende ümber palju ebameeldivat. Loomakasvatuse tõhususega suurenes julmus loomade vastu. Põldude keemilise töötlemisega avastati oht inimeste tervisele. Tõhususe kasvuga muutus maarajoonides elukorraldus, kasvas sotsiaalne ebavõrdsus, vähenenud tööhõive viis elanikkonna põgenemisele linnadesse jne.

Noh, sellepärast nimetataksegi nähtust revolutsiooniks. Olge valmis!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".