Ameerika üliõpilastest vennad Tom ja Louis Borders asutasid 1971. aastal raamatupoe Borders Books. Äriidee rajanes arvutite põhisele nutikale laomajanduse korraldusele. Raamatuäris võivad köited veeta ladudes aastaid, sest ostja ja kauba vaheline lüli on aeglane, infovaene ja oportunistlik. Ilmumise järgse infosüsti perioodil müümata jäänud raamatud ootavad juhuslikku ostjat ja trüki läbimüügile võib kuluda raha ja aega.

Seitsmekümnendaid iseloomustas personaalarvuti ajastu algus. Täna targematena võime vaid imestada, miks suured ja võimsad raamatupoeketid ja kirjastused ei osanud näha oma väärtusahelat informatsiooni haldamise ülesandena.

Igatahes oskas noorele ideele rajatud raamatupood kasutada kohaliku, poodi ümbritseva linna informatsiooni lugemisvara müügi tõhustamiseks ning peagi sündis USA-s 21 kauplusest koosnev Borders'i raamatupoodide kett.

Kakskümmend aastat hiljem, 1992. aastal müüsid vennad oma äri suurele jaemüügi hiiule Kmart ning varsti võis kohata Borders'i nime kandvat raamatupoodi enamustes maailma suuremates linnades. Parimatel päevadel kuulus raamatute müügisüsteemi üle viiesaja kaupluse.

2011. aastal kuulutas Borders'i raamatuäri välja pankroti. Eduloo lõpetamises süüdistatakse vendadega sarnast, kuid veelgi revolutsioonilisemat äriideed arendanud Amazoni. Jeff Bezos alustas oma raamatute müügi ideega üheksakümnendate keskel kui arvutirevolutsioon oli astumas personaalarvutite ajastust interneti ajajärku.

Raamatukauplused ei saanud internetist hästi sotti. Näiteks Bordersi kõrval teine suur raamatute müügikett Barners ja Noble kaebas Amazoni kohtusse, kuna viimane väitvat end olevat maailma suurim raamatupood. Hagija väitel polevat internetis asuv Amazon üleüldse mingi raamatupood.

Raamatu ja lugeja ühendamise ahel tõmmati veelgi sirgemaks ning alles jäänud protsessid muudeti infopõhisemaks. Kui Bordersi poest võis leida alati midagi huvitavat, pidi sinna kohale minema. Amazon paigutas lõputuna näiva kabavalikuga leti arvutitesse. Osta sai pea kõike, ka trükist otsa saanud raamatuid. Oli ju raamat olemuselt informatsioon. Miks peab infot paberile trükitult laos hoidma?

Raamatut asendavat faili võib hoida arvutis, mis muudetakse raamatuks alles ostja ilmumisel. Pealegi saab ka ekraanilt lugeda või siis kõrvaklappidest kuulata. Mõlemal juhul pole ladu vaja, piisab andmevahetusest. Amazoni juhtimisel kujundati kaubanduse infopõhist paindlikust vahendama tuhaneid eripalgelisi tooteid. Turult kadusid tuhanded vanamoodsas vahendamise ahelas omale osa teenida püüdnud ettevõtetest.

Järeltarkusena paistab Amazoni edu koosnevat lihtsatest sammudest. See on illusioon, sest millegipärast samal ajal keegi teine ei tabanud seda lihtsust ära teha. Võid ise proovida, sest kõigil on võimalus mängida Amazoni võitmise tulevikule panustamise mängu. Amazoni edu paistab jätkuvat, kui sa midagi paremat välja ei mõtle!

Firma ajas pankrotti suuri kaubanduskeskuseid ja asub nüüd ise neis poode pidama. Mitte kõige tavalisemaid, vaid ilma müüjate ja kassapidajateta. Tulevikumängu võitmise eesmärk oleks kirjeldada millise innovaatilise sammu Amazon maha magab ja millal algab firma allakäik?

Mis toob tagasi Bordersi vendade juurde. Paistab, et Louis loodab seekord Amazonile ära teha. Mees on viimased paar aastat arendanud täielikult automatiseeritud tarneahela süsteemi milles robotid ja AI lahendavad kõik kaupluse pidamise ülesanded ja inimest on vaja vaid kauba kohale toimetamise, nn viimase kilomeetri läbimiseks. Koroonakriisi tingitud distantsipidamine soosib uudse kaupluse kogemuse omaksvõttu.

Louis Borders usub, et nad omavad eelist kahe suure e-kaubanduse konkurendi, Aamzoni ja Walmarti, ees kuna viimased on alles siirdumas robotitega automatiseerimise tegutsemise režiimi, aga neil on kaelas olemasoleva taristu kohmakus. Oleks nad paremini automatiseeritavad poleks Amazonil vaja olnud palgata kriisi ajaks juurde üle 100 000 uue töötaja.

Borders'i väitel osutas kaubanduse reaktsioon koroonaviirusele, et tootmisest tarbijani moodustuv tarneahel on katki. Tänu kriisile avastati selles inimestele ohtlikke ning kurnavaid lülisid ja tarnete pudelikaelu, mis tema ettevõtte testitavas tehnilises lahenduses puuduksid. Tänu viirusele kiirenes kaubanduses järgmist revolutsiooni ennustava teenuse turule sisenemine. Juba järgmisel aastala käivitub teenus USA-s ja seejärel tullakse Euroopasse.

Antud näide on vaid üks viiruse tõttu unikaalse võimaluse saanud innovaatilistest ettevõtmistest. Lähimal ajal peaks analoogsete algatuste eel-turundavaid sõnumeid tärkama nagu seeni pärast vihma. Miks mitte ideede tasemel seda mängu kaasa mängida?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".