Teadmussiirde programmi eesmärk on luua majanduslikku lisaväärtust põllumajandustootmises, toetada täppisviljeluse arengut ja keskkonnahoidlikku põllumajandust. Esimeses etapis valminud teostatavusuuringu analüüs on veebis ligipääsetav. 

Kui palju tekib põllumajanduses erinevaid andmeid?

Põllumajanduse suurandmete projekti raames me kaardistasime 41 andmekogu. Põllumajandusse puutuvate andmete hulk on päris suur. Andmete kogujaid on palju, aga väga vähe luuakse nende andmete pealt lisandväärtust, eriti sellist, mida tootjal oleks võimalik igapäevatöö korraldamisel kasutada.

Tuleb tekitada süsteem, kus kogu riigi kätte sattunud andmehulk jõuab lõpuks põllumajandustootjani ja ta paneb oma väetisekülvikusse just nii palju väetist, mis vastab keskkonnaoludele ja vajadusele, mitte väetisetootja soovitusele. Siin on praegu väga suured käärid.

Missugused need algandmed on, millest midagi kasu oleks?

Näiteks Põllumajandusuuringute Keskus teeb mulla analüüse tootjate tellimusel ja sealt saadakse konkreetne toitainete vajadus. Kui tootja soovib, siis me anname talle väetustarbekaardi, mida ta saab põllul kasutada, sealhulgas väetisekülvikuni välja. Selliseid tootjaid ei ole Eestis palju.

Kas Eesti põllumehed on tänasel päeval kõik sellised nii-öelda e-põllumehed?

Päris nii ei saa öelda. On häid näiteid, aga on ka selliseid näiteid, kus käib ikka asi nagu muiste. Digipõllumajanduse kontekstis oleme arenenud riikidest maha jäänud, mõnes valdkonnas kuni kümme aastat.

Me ei ole suutnud ära kasutada oma e-riigi potentsiaali, aga meil on väga suured eeldused selleks ja tänu sellele andmehulgale ehk suurandmete süsteemile on meil võimalik see mahajäämus kiiresti tagasi teha.

Kas satelliitseire võiks olla ka põllumajanduse teenistuses?

Satelliidiinfo oli meil projektis vaatluse all. Eesti kliimavöötmes on paraku probleem nähtavusega, sest kui on pilves, siis ei ole ka satelliidipilti. Samas satelliidilt saaks väga palju erinevaid indekseid, mille pealt oleks võimalik teha analüüse, otsuseid, saagikust planeerida, rohemassiindeksit võtta.

Näiteks PRIA-l on niitmiskontrolli automatiseerimiseks SATIKAS. Neid võimalusi on, me kaardistasime kokku ligi kuuskümmend erinevat teenust, mida suurandmete pealt on võimalik teha ja suur osa nendest põhinevad satelliitidel kuni selleni välja, et mulla niiskust teatud ulatuses satelliidiinfo pealt kätte saada.

Mis on põllumeeste huvi nende teenuste kasutamisel?

Põllumehe huvi ongi saada nii-öelda täppisviljeluse sisendit.  Kogu selle projekti mõte tegelikult on kogu andmete keerukus tootja eest ära peita, piltlikult öeldes tekib üks nupp.

Tootja huvi ei ole andmeid analüüsida ega satelliidiinfot tõlgendada, tema tahab saada mingit konkreetset teenust. Teoreetiliselt peaksid sellest projektist kasu saama kõik, alates põllumajandustootjast, teadlasest, riigi poliitika kujundajatest ja ettevõtetest lõpetades tarkvaratootjaga, kes toodab põllumajandustarkvara.

Millal suurandmed jõuavad põllumajanduse teenistusesse, et nii ühiskonnal kui põllumeestel oleks ülevaade, kuidas keskkonnahoidu suurendada?

Praegu rääkisime suurandmete süsteemi esimesest etapist, mis tähendas teostatavusuuringut. Teine etapp tähendab versiooni realiseerimist. Esimesed teenused peaks tekkima pooleteise aasta pärast.

Milles see lõpuks väljendub, mis on nähtav ja käegakatsutav tulem?

Nähtavad näitajad on näiteks huumusbilansi kalkulaator, toitainete bilansi kalkulaator, põllupõhine ilmastikuandmete kättesaadavus ja nii edasi.

Eraldiseisvalt selliseid abivahendeid või andmestikke on ka täna juba olemas. Põhieesmärk on, et lõppkasutaja jaoks, olgu see siis põllumees, riigiametnik või teadlane, oleks need andmed toodud ühtsesse süsteemi, mis oleks ka tavakasutajale jõukohane.

Kõik need andmed on kuskil olemas, aga me ei oska neid hetkel kokku koguda ja tervikuna kasutada. Me peaksime jõudma selleni, et see süsteem aitab meil teha üldistusi ja anda soovitusi suurest pildist kuni lokaalse tegutsemiseni välja. See oleks suur võit.

Kristo Eliase juhitud "Reporteritundi" põllumajanduse keskkonnamõjude vähendamisest saab kuulata Vikerraadio kodulehel.

LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele. Projekti hajureostuse osas jälgitakse kokku kuuel jõel põllumajanduse mõju veekogumitele ning töötatakse välja põllumajanduslike keskkonnameetmete juhis ja toitebilansi arvutamise juhend. Eesti Rahvusringhääling on projekti meediapartner. Loe lisa LIFE IP CleanEST kodulehelt.