Margus Lepp, teie olete aastaid olnud Voore farmis Virumaal, pälvinud parima taimekasvataja tiitli ja saanud põldudelt rekordsaake. Nüüd olete tegutsemas Vändra aktsiaseltsis Pärnumaal, mis tegeleb piimatootmise ja taimekasvatusega. Kui palju Eestimaa mullad suudavad saaki anda?

Hea saagi eelduseks on mullastiku tundmine, külvikorrad, viljavaheldused, õige planeerimine, oma osa mängib ilmastik, klimaatilised tingimused. Kui on piisavalt vett, päikest ja normaalne talv, siis see ka õnnestub.

Iga ettevõtte eesmärk on teenida kasumit. Kui palju suured põllumajandusettevõtted mõtlevad keskkonnahoiule?

Järjest rohkem ja rohkem. Vändra aktsiaselts kuulub Agrone gruppi, kellega koostöös  me jälgime oma tegevustega süsiniku jalajälge. Me oleme kaardistamas kogu oma ettevõtte jalajälge.

Kuidas te seda mõõdate ja vähendate?

On olemas mudelid, mida maailmas kasutatakse. Koostöös Maaülikooliga uurime, kui palju kasutame kütust, taimekaitsevahendeid ja väetisi ning kui palju see koormab  keskkonda. Me proovime seda minimaliseerida ja võimalikult vähe masinatega mulda tallata. Need on lihtsad asjad, mida me saame teha, aga ka kultuuride valik ja toitainete sidumine on oluline.

Kuidas te suhtute Euroopa Liidu järjest karmistuvatesse keskkonnanõuetesse?

Nõuded on tõesti karmimaks läinud. Aga me peame ka aru saama, et me ise elame selles keskkonnas, joome kaevudest vett ja tahame, et meie põllud oleksid korras. Kulutusi tekib kindlasti rohkem, kui teha investeeringuid täppisväetamisse ja mõistlikku taimekaitsesse.

Taimekaitsevahendite nimekirjad lähevad järjest lühemaks, siis tulebki rohkem erinevate kultuuridega katsetada. See kultuuride nimekiri on meil üsna pikk ja mulda ei ole ka kurnanud. Oleme keskkonnasõbraliku majandamisega kogu aeg tegelenud.

Sellel aastal on vastu võetud Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe raames Talust toidulauale strateegia, kus on sõnastatud konkreetsed eesmärgid Euroopa Liidu toidusüsteemi ümberkujundamiseks. Näiteks vähendada pestitsiidide kasutamist 50 protsendi võrra, väetiste kasutamist 20 protsendi võrra, antibiootikumide müüki 50 protsendi võrra ja 25 protsenti põllumajandusmaast tuleb kasutada mahepõllumajanduseks. Kuidas põllumajandust on võimalik keskkonnasõbralikumaks muuta?

Me püüame taimede toitmiseks võimalikult vähe kalleid kemikaale kasutada, asendades need loomakasvatusest saadava vedelsõnnikuga. Väetisi tuleks kasutada võimalikult  efektiivselt, et taimed saaksid neid paremini omastada.

Kui viljavahetus on hästi planeeritud, siis on haigustekitajaid ja kahjureid vähem ning kulub vähem ka taimekaitsevahendeid. Aga iga taimekasvatushooaeg on erinev ja vastavalt sellele tuleb ka toimetada ja juurde õppida.

Üheks Euroopa Rohelise kokkuleppe elemendiks on täppispõllumajandus. Mainisite ka siin täppisväetamist. Mida see teie töös täpselt tähendab, mis on teie jaoks täppispõllumajandus?

See hõlmab juba algusest peale õigete plaanide tegemist, kaasaegsete digiseadmetega  masinate kasutamist, asukohapõhist muldade väetamist: milline põld, kui palju toitaineid vajab. Siit juba tulebki kokkuhoid põllupõhiselt või kogu ettevõttepõhiselt, mitu protsenti vähem mineraalväetiseid.

Sama asi on ka taimekaitsevahenditega, masinad on varustatud selliste seadmetega, mis jälgivad põllupilti, on need satelliidid või siis on midagi masina peale paigutatud. Selliseid võimalusi on  järjest rohkem.

Seda võib nimetada ka kaughalduseks, ehk et saab eemalt vaadata ja juhtida neid programme. Masinasse on sisestatud programm, millega on määratud kohad, kuhu ja kui palju taimekaitsevahendeid panna. Muidugi kahjureid nad ei näe, aga taimede värvi järgi väetamine ja haiguste tõrje on sel viisil võimalik.

Kas tänapäeval on täppispõllumajaduses kõik need masinad kasutusel või see on ikkagi keskkonnahoidlikult mõtlevate ja rikkamate põllumeeste teema?

Järjest rohkem hakatakse täppispõllumajanduse poole liikuma, sest nähakse ka selle investeeringu tagasiteenimise võimalust. Masinad maksavad palju, kõigile ei ole need täna veel kättesaadavad, investeeringute võimekus on suuremal ettevõttel parem.

Läänemereäärsete riikide põllumajandus annab fosfori ja lämmastiku koormusest 70 kuni 90 protsenti. Palju te sellega tegelete, et toitainete ülejääke ei tekiks?

Kõige tähtsam on, et võimalikult palju põlde oleks ületalve kultuuridega kaetud, see tähendab, et toitained on siis seotud. Meie ettevõttel on palju rohumaid, rohumaad ja taliviljad suudavad võimalikult palju toitaineid mullas siduda.

On tähtis, et musti põlde ei oleks. Vähemalt kuuskümmend, ideaalis seitsekümmend protsenti maast peaks olema kogu aeg kultuuri all. See on üks lihtsam variant hajureostuse vähendamiseks.

Kas teete koostööd ka teadlastega?

Me teeme koostööd Eesti maaülikooli ja  Eesti taimekasvatuse instituudi teadlastega. Teadusasutustel on võimekus põllumeeste tegevusi analüüsida.

Täna aitavad põllumeest muidugi digitaalsed lahendused ja äpid, kuid kõigil ei ole võimekust neid andmeridu analüüsida. Siis on hea, kui teadlased aitavad seda lahti mõtestada. Koostöös saab leida ka ökonoomsemaid ja keskkonnasõbralikke lahendusi.

Kristo Eliase juhitud "Reporteritundi" põllumajanduse keskkonnamõjude vähendamisest saab kuulata Vikerraadio kodulehel.

LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele. Projekti hajureostuse osas jälgitakse kokku kuuel jõel põllumajanduse mõju veekogumitele ning töötatakse välja põllumajanduslike keskkonnameetmete juhis ja toitebilansi arvutamise juhend. Eesti Rahvusringhääling on projekti meediapartner. Loe lisa LIFE IP CleanEST kodulehelt.