Professor: mahepõllundus ei vaja ilmtingimata rohkem põllumaad
Rahvastiku kasvuga ei ole alati vaja ilmtingimata põllumaad juurde. Piisab juba sellest, kui toiduraiskamine väheneks märgatavalt, rääkis "Terevisioonis" Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli professor Eve Veromann.
Kõige tavalisem viis põllu majandamiseks on Veromanni sõnul tavapõllumajandus, kus põllumehed kasutavad sünteetilisi taimekaitsevahendeid ja väetisi. Selle kõrval saab aga ka majandada mahedalt ja ökoloogiliselt.
"Samas on vale öelda, et mahedas (põllumajanduses) ei kasutata väetisi ega taimekaitsevahendeid. Mahedas kasutame orgaanilisi väetisi, nii haljasväetist, sõnnikut kui ka komposti. Kui tarvis, kasutatakse ka taimekaitsevahendeid, mis on looduslikku päritolu ja ei jäta lõpp-produkti jääke. Samuti lagunevad need kergemini ja on selles suhtes veidi leebemad," selgitas Veromann.
Professori sõnul on põhimõtteliselt õige väide, et sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahenditega saab suuremat saaki väiksema vaevaga. See sõltub aga väga palju kasvatatavast kultuurist. Mahepõllundusel on samas palju plusse, mis tema sõnul saagikadu vähendavad.
"Kui väita, et rahvastik kasvab ja mahedale üleminek tähendab seda, et rohkem oleks vaja põldu harida, mis on veel suurem looduslikkuse hävitamine, siis see ei ole õige. Praegu on toiduraiskamine nii suur, et kui me toitu vähem raiskaks, jõuaks praeguste põllumajanduspindaladega järjest suurema rahvastiku hulga ära toita," rääkis ta.
On ka seadused, mis kehtestavad, kuidas väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutada. Taimekaitsevahendite kasutamise puhul on reeglid rangemad kui väetise puhul. Väetise kasutamisel tuleks näiteks vaadata, kui niiske on õues. Targem on seda teha hommikuti ja õhtuti ning liiga kuuma ilmaga pole samuti hea. "Kui väetis ja taimekaitsevahend viiakse korraga põllule, siis peab väga hoolikalt jälgima tuule kiirust, sest taimekaitsevahendeid ei tohi viia põllule, kui tuule kiirus ületab nelja meetrit sekundis," selgitas ta.
Alati tuleb Veromanni sõnul ka vaadata, kas üldse on tarvis mõnd kultuuri teatud kahjurite vastu pritsida. "Selleks on tõrjekriteeriumid ehk kahjuri arvukus peab ületama majanduslikult tõhusad tõrjelävendid. Muidu me küll kasutame taimekaitsevahendit, aga tegelikult majanduslikku kasu ei ole, sest kahjurite hulk ei ole selline, mis saagile olulist kahju teeks," lausus professor.
Toimetaja: Sandra Saar
Allikas: "Terevisioon", küsis Katrin Viirpalu