Uued sordiaretusmeetodid, nagu sihitud mutagenees või tsisgenees võimaldavad genoomi viia muutusi, mis saavad tekkida ka looduslikult ristamise või juhuslike mutatsioonide kaudu. Sellisel viisil saadud taimi ei ole võimalik eristada klassikalise sordiaretuse teel saadud sortidest.

Niiviisi saab kasvatada taimi, mis on haigustele vähem vastuvõtlikumad ning vajavad eluks vähem väetist või vett. Sellised taimed aitaksid põllumeestel paremini toime tulla ka muutuvate ilmastikutingimustega, nagu põud ja üleujutused.

Praegu vaatleb Euroopa Liidu seadusandlus uusi sordiaretustehnikaid ehk nn geenikääride kasutamist käsikäes geneetiliselt muundatud organismidega (GMO-ga). Komisjoni hinnangul ei peaks see nii aga olema ning neile peaks kohanduma samad seadused ja nõuded kui klassikalisele sordiaretusele. See tähendab, et sellised taimed võiksid tulevikus olla lubatud ka mahepõllumajanduses.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium on nüüd saanud valmis Eesti seisukohad komisjoni ettepanekutele. Põllumajandusministeeriumi välissuhete asekantsler Tõnis Tänav lausus, et uute sordiaretusmeetodite võrdsustamine tavasordiaretusega on igati mõistlik.

Tänav ütles, et mahepõllumajanduse punkti võiks aga samas käsitleda eraldi mahepõllumajanduse seadustes, mitte üldse uute aretustehnikate seadustes.

"See jätaks mahepõllumajandussektorile ka rohkem vabadust ja voli ise otsustada, et mida nad näevad, mida võiks seal kasutada ja mida mitte," lausus ta.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi hinnangus on kirjas, et uudsete aretustehnikatega saadud sordid on olemuselt ja ohutuse astmelt võrdsed tavasortidega ning võimalus neid kasutada mahesektoris suurendaks sektori konkurentsivõimet läbi suureneva saagikuse, mitmekesisema ja resistentsete sortide valiku. Ühtlasi aitaks suurendada 2030. aastaks mahepõllunduse osakaalu 25 protsendini.

Eesti Mahepõllumajanduse Koostöökogu pole veel oma seisukohta ettepaneku osas kujundanud. Koostöökogu juhatuse liige Merit Mikk ütles, et täpsem seisukoht kujundatakse pärast oktoobri keskel asetleidvat infoseminari.

Teadlase hinnangul võiks ka GMO-taimi Euroopa põldudele lubada

Täppisaretatud ning geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine on Euroopa Liidus rangemini reguleeritud kui näiteks USA-s või kolmandas maailmas.

Tartu Ülikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist ütles, et uute sordiaretustehnikate lubamine põllule võimaldab vältida olukorda, kus Euroopa Liit muutub põllumajandustegevuse muuseumiks.

"Euroopa Liit on end hetkel asetanud oma GMO seadusandlusega, ma ütleksin, et isegi analoogsesse olukorda sellega, kui kuulusime Nõukogude Liitu. Siis kujutati ette, et kõike peab reguleerima ja kontrollima, lõpuks tuli välja, et see ei ole võimalik. See viis stagnatsioonini, mis omakorda viis Nõukogude Liidu lagunemiseni," lausus ta.

Kollist ütles, et praegu on geenikääride teel aretatud taimedega turule pääsemine jõukohane vaid väga suurtele ja jõukatele ettevõtetele.

"Kas see muudatus genoomis on saadud klassikalisel sordiaretusel või mutageniseerimise teel, mis on sordiaretuses kasutusel juba 100 aastat või on see saadud geenikääride abil – põhimõtteliselt ei ole võimalik sellel vahet teha. Meil hetkel on Euroopa Liidus kehtestatud seadusandlus, mida ei saa täielikult kontrollida. Võrdlemisi pentsik olukord," lausus ta.

Uute sordiaretustehnikate põllule lubamisel on Euroopas suur vastuseis

Kuigi Eesti regionaal- ja põllumajandusministeerium Euroopa Komisjoni algatust toetab, on Euroopa Liidus igasuguste uute sordiaretustehnikate lubamise osas palju vastasseisu. Seetõttu pole ka üldse kindel, kas ja millisel kujul komisjoni plaan Euroopa parlamendis või nõukogus läbi läheb.

Tõnis Tänav ütles, et päris mitmed suurriigid ei ole oma seisukohta veel välja öelnud. "Minu viimane teadmine on, et need hääled võiksid olla umbes pooleks. Suurriikidest on Saksamaa ja Austria olnud vastu. Samas need riigid, keda on kliimamuutused kõige enam mõjutanud, Portugal ja Hispaania – nemad on olnud väga toetavad," lausus ta.

Tänav ütles, et keeruline on öelda, kas selle komisjoni algatusega võiks hakata Euroopa Liidus leevenema ka üldised GMO-skeptilised meeleolud.

"Minu kõhutunnetus on, et ilmselt ei hakka, aga et kas selle eelnõuga käsitletav taimne materjal, kas selle keskkonda viimine võiks olla esimene samm sel teel, siis vastus on, et ilmselt jah. Kas see nüüd tipneb sellega, et meie seadusandlus pikemas perspektiivis muutub sarnasemaks näiteks USA või Aasia riikidega, siis ma arvan, et see tee on liiga pikk, et veel spekuleerida," ütles ta.

Tänav tõi välja, et Euroopa Liidu direktiiv räägib uudsete meetoditega aretatud taimedest, mida Euroopa Liidus praegu ei kasvatata, kuid siiski laialt kasutatakse. Ta tõi näiteks, et valdav enamik söödamaterjalist on näiteks GMO-taimede saak.

"Me seda saaki või tulemust Euroopas müüme, me impordime seda, aga me neid taimi ei kasvata," lausus ta.  

Regionaal- ja põllumajandusministeerium on esitanud Eesti seisukoha Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta valitsusele nüüd heakskiitmiseks. Tänav ütles, et arutelu peaks valitsuses toimuma kuu aja jooksul.