Koroonakriis kannustab innovatsiooni ja sünnitab uusi teenuseid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Praegu nähtavatel muudatustel inimeste käitumises võib olla pikaajalisem mõju.
Praegu nähtavatel muudatustel inimeste käitumises võib olla pikaajalisem mõju. Autor/allikas: AbsolutVision/Unsplash

Uus normaalsus aitab inimestel uuendustega kergemini harjuda. Hakkajamatel ettevõtjatel on seega paras aeg luua uusi teenuseid, mille vajalikkuse mõistmine oleks käinud varem paljudele üle jõu, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Loodetavasti on ettevõtjad kriisijärgse ajastu osas optimistlikud. Pessimismienergiaga on firmat palju raskem uuesti üles ehitada või uutest võimalustest kinni haarata. Pealegi peaks iga korralik ettevõtja uskuma, et just nende äri ideed on üle keskmise headusega ja juhid veelgi paremad.

USA innovaatilise ettevõtluse elu kajastav Fast Company küsis tuntud ja edukate ettevõtete juhtidelt ja innovatsiooni rahastavatelt riskikapitalistidelt, millised koroonaviirusega toimetuleku kogemused muutuvad tulevikus uueks normaalsuseks. Tulevik selgub siis, kui see on käes ja need on kõigest arvamused. Arvamustest kasvavat poolt ja vastu argumente esitlevat vaidlust peetakse üheks tõe avaldumise vormiks. Seda loomulikult juhul, kui kaasa mõeldakse. Teenigu kodust tõe otsimist mõned näited.

Kodust töötamine ise muutub usutavalt uue normaalsuse ilminguks. Microsofti asepresident Jared Spataro märkis, et näiteks Hiinas ei langenud pärast miljonite inimeste tööle tagasi minekut nende kaugtöö platvormi kasutamise koormus. Võimalik, et sunnitud kaugtöö õpetas tegema midagi senisest tõhusamalt ja sellest on kujunemas töö loomulik osa.

Õiged valikud peaks kajastuma sissetulekute tõusuna: kokkuhoiu, paremini makstud tööpanuse või mõlema kombinatsioonina. Näiteks tarkvaraarendajate palgaanalüüsi põhjal teenivad peamiselt kodus töötavad inimesed juba täna 10–20 protsenti suuremat töötasu. Isegi need, kes töötavad kodus mõned korrad kuus, teenivad büroos toimetavatest kolleegidest mõni protsent kuni kümme protsenti rohkem.

Toodud kõikumiste väiksem arvnäitaja kajastab palga erinevust, kui analüüsis võeti arvesse erinevuseid tööandjate suuruses, töövõtjate oskuses, tööstaažis ja hallatavate programmeerimiskeelte oskuses. Ometi jäi alles märgatav palgavahe distantsilt tööga hakkama saajate kasuks.

Uuringust ei selgu, kas kõrgema palgaga töötajatel lastakse rohkem kodust töötada või mõjutab kodune miljöö tulemuslikkust ja selle kaudu sissetulekut. Samuti ei saa antud valimist järeldada, et sama palgaefekt tuleb esile teiste ametite puhul, näiteks õpetajate või juuksurite sissetulekutena. Juuksurite teema sisse toomine võib tunduda kohatuna, aga just selliste kohatustega ehk üllatava innovatsiooniga peabki harjuma.

Juuksekasv ei tea viirusekriisist midagi. Videokonverentsil ei saa käkkis frisuuri varjamiseks iga kord kaamerat välja lülitada. Maailmas on juba juuksureid, kes pakuvad raha eest telesilla vahendusel abi pooliseseisvaks juukselõikuseks. Õpetajate puhul tuleb kaugtöö rõõm või meeleheide ära oodata, sarnaselt paljudele teistele ametitele. Vastuse kaugtöö innovatsiooni ja sobivuse küsimustele saame siis, kui kodune töö muutub massilisemaks.

Distantsilt suhtlemine ja töötamine tõid omakorda päevakorda protsesside digitaliseerimise. Videokõned digitaliseerisid hääle ja pildi. Sotsiaalvõrgustik digitaliseeris suhtlemise, digikaamerad muutsid kogu pilditegemise maailma jne. Need on juba asetleidnud muutused. Koroonaviiruse tagajärjel õpetati ühtedele neid rohkem ja paremini kasutama ning hüppeliselt kasvas vajadus digitaliseerida juurde uusi. Õigemini muuta vanu tegevusi andme- ja infopõhiseks.

Arusaam videokonverentsidest kui korporatiivsest teenusest muutus argiseks nähtuseks, mida kasutavad nüüd väikesed lapsed ja vanemad kodanikud. Uute avastustena võib normaalsuseks kujuneda kehaliste treeningute digitaliseerimise tulemusel sündinud tooted ning teenused, digitaalsed assistendid ning mitmesugused nõustamisteenused sarnaselt juba mainitud juuksuri abile jne.

Oma mõju kogeb ilmselt kogu haridussüsteem. E-õppevahendite, videoklasside ja iseseisva õppimise sund nihestas koolide töö korraldust ning kujundas õppurite harjumisi ja ootuseid. Lisades elukestva õppimise vajaduse, milles on diplomi asemel olulisem konkreetsete kompetentside omandamine, võib muutuste keerukus sundida lõpuks üle vaatama kogu koolisüsteemi väärtuspakkumise.

Üha rohkemates tööpakkumistes ei arvestata kooli diplomi sisuga. Selle asemel huvitutakse konkreetsete oskuste olemasolu kontrollimisest. Vabrikutesse standardiseeritud oskustega töötajate ettevalmistusele rajatud koolisüsteemi pakkumiste ja ühiskonna vajaduste lõhe kasvab. Koolitöö digitaliseerimise kogemus võis selle äratundmisele kaas aidata, kujundades ühtlasi tehnilist valmidust väärtuspakkumise paindlikkuse suurenemisele.

Oodatavalt arenevad edasi kaupade ja inimeste transport. Kaubad ja inimesed peavad leidma ükteist kiiremini, suuremas valikus, sõltumata võimalikest uutest kriisidest. Järelikult on oodata tootmise muutmist dünaamilisemaks ja šokikindlamaks. Tootmisüksuseid hajutatakse ja tuuakse klientidele lähemale, millele lisandub tarneahelate arendamine. Viimase näitena võib muutuda uueks normaalsuseks toidukullerite teenuse areng jne.

Kokkuvõtlikult kaasneb uue normaalsusega uuendustega harjumine. Peab ka arvestama, et paljud ideed vajavad teostuseks aega ja viirusest saadakse enne võitu. Järelikult võivad jõuda paljud neist ideedest meieni kaupade ja toodetena umbes aasta pärast.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: