Septembris, 171 aastat tagasi asutati Ameerika Ühendriikides teadusliku mõtte edendamise ühing, lühemalt AAAS. Kuivõrd teadusest pole isolatsioonis kasu, sai ettevõtmisest maailma suurim teadusalase harimise ja populariseerimise organisatsioon.

Olgu suure pildi ja teadusalase harimise kõrvalepõikena märgitud, et ühing annab välja ühte inimkonna kolmest kõige autoriteetsemast teadusajakirjast. Edetabel koostatakse bibliomeetria abil, analüüsides mitmesuguste meetoditega avaldatud artiklite mõju, tsiteeritavust jmt.

Esimesel kohal ja kõige väärtuslikumaks peetakse ajakirja Nature. Neile järgnevad USA teaduste akadeemia toimetised, tuntud rohkem lühendina PNAS ja siis kohe ajakiri Science. Viimane kuulubki alguses mainitud teadusliku mõtte edendamise ühingule.

Kolmik moodustab üpris võrdse rühma ja kui neljandal kohal olev Journal of Biological Chemistry on kolmiku läheduses, siis ülejäänud teadust vahendavad ajakirjad jäävad märgatavasse kaugusesse. Viimane ei tähenda, nagu sisaldaks ülejäänud teadusajakirjandus valet. Mõtlema peaks teistmoodi.

Juhul kui keegi avastab või ideestab midagi väga olulist, on tema loomulikuks sooviks kuulutada seda maailmale võimalikult suure mõjuga platvormilt. Siin tuleb omakorda mängu võrguefekt ehk kui ühes ajakirjas esitatakse midagi olulist, kogunevad teised olulised sõnumid samuti sinna. Ajakiri muutub aina väärtuslikumaks. Ühtlasi ka valivamaks, sest kõiki sinna ei mahuta. Vaatamata sellele, et maailmas on tuhandeid teadusajakirju, asuvad seega elevandiluust torni tipus kõigest kolm-neli teistest erilisemat.

Enamasti on kasulik teada, millisest ajakirjast mõni uudis pärineb. See toobki seekordse teema juurde. Rühm maailmas juhtivaid robootika eksperte avaldas ajakirja Science robootikateemalises väljaandes arvamust, kuidas võiksid aidata robotid võidelda COVID-19 haigusega.

Teadlased peavad praegust kriisi paljudele organisatsioonidele edaspidist toimimist kujundavaks murdepunktiks. Näiteks mõistetakse praegu nakkuse levikut peatada paljude tavaelu osaks olevate tegevuste, näituste, konverentside ja muude suursündmuste ära jätmisega. Ometi ei kao sellega nende ettevõtmiste vajadus.

Sellest tulenebki sund proovida uusi ja alternatiivseid lahendusi. Lisaks käitumise muutmisele sisaldavad need innovaatiliste tehnoloogiate ja loomulikult mitmesuguste robotite rakendamise katsetusi. Uus aeg kohustab ebamugavusest ja hirmust jagu saama ning proovima uut. Tihti nii kaua kuni saadaksegi hakkama. Õpitakse ju vigadest. Pärast saabuvaid kannatusi algab normaliseerumise periood, mille tulemusel muutub nii mõnigi tänane võõristav nähtus, asi või tegevus harjumuspäraseks.

Ülevaates pakutakse, et peagi kohtume haiglates robotparvedega, mõned liiguvad inimeste vahel, teised lendavad õhus. Esialgu pole vaja karta, et nad asuvad kedagi ravima. Praegune kuum teema on nakkuse leviku piiramine ja see suunab ka robootikaarendajate prioriteete.

Patogeenid levivad mitmesuguste pindade vahendusel. Väsimatult keskkonda valvavate robotsanitaride ülesandeks on analüüsida, milliseid pindu puudutatakse rohkem, kuhu koguneb tolmu jne, et seejärel tagada tõhusa ja segamatu tegevusega ohtusid minimeeriv puhtus.

Eksperdid pidasid realistlikuks ka robotite kiiret kaasamist sotsiaalsesse suhtlusesse. Muu hulgas teenindaksid sellised robotid haigla tingimustes karantiini pandud patsiente. See oleks midagi enamat emotsionaalset tuge pakkuvast, kuid bioloogiliste vajaduste ja allergeenideta robotkoerast. Kriisijärgses ajas võib kujuneda patsiendiga suhtlev ja tema soove täitev, inimesest õdedele arstidele infot edastav palatirobot harjumuspäraseks .

Analoogseid näiteid juba leidub keskkonda desinfitseerivate, ravimeid ja toitu patsiendile toimetavate, haige elutähtsaid tunnuseid registreerivate ja raviprotseduure toetavate robotite näol.

Kuna käesolevat kriisi on mitme riigipea poolt võrreldud teise maailmasõja mõõtu kriisiga, on kohane meenutada, et kurnavat sõda peetakse mitme olulise innovatsiooni tõukejõuks. Muu hulgas kuulub reaktiivmootori, radari, sünteetiliste määrdeainete ja helikopteri kõrval sellesse ritta penitsilliin. COVID-19 kriis võib osutuda sarnaseks taganttõukeks uue tehnoloogia, sh robotite loomisele mitmesuguste tuttavate, kuid ka seni tundmatute ülesannete teenistusse.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".