Doktoritöö: tõhus ettevõttetoetus arvestab firma eelenevat uuendusmeelsust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Varem innovatsioonist hoidunud ettevõttelt ei maksa kohe oodata teaduspõhist muutust.
Varem innovatsioonist hoidunud ettevõttelt ei maksa kohe oodata teaduspõhist muutust. Autor/allikas: Bernhard Classen/Imago/Scanpix

Eesti ettevõtted paistavad silma paindlikkusega, olles võimelised vahetama oma innovatsioonistrateegiat tihti ja kiiresti. Ettevõtlustoetused aitavad edukale innovatsioonile kaasa, ent seda juhul, kui need arvestavad ettevõtte senise uuendusmeelsusega, selgub Tõnis Tänava doktoritööst.

"Meie toetuste süsteem on arenenud päris jõudsalt," ütleb Tartu Ülikooli majandusteaduskonna värske doktor. "Alguses tegelesime rohkem taristu ülesehitamisega, näiteks loodi ülikoolidesse laborid ja kiired ühendused. Siis tegelesime tehnilise baasiga ehk hankisime seadmed tööstusesse. Edaspidi vaatasime, kuidas neid osapooli kokku tuua."

Oma doktoritöös uuris Tänav, kuivõrd muudavad Eesti ettevõtted toetuste mõjul oma innovatsioonistrateegiat. Ta kasutas selleks Eesti statistikaameti innovatsiooniuuringu (CIS) andmeid ning EASi, PRIA ning struktuurfondide- ja riigiabiregistrite andmeid ettevõtlustoetuste kohta. Ta lisas neile äriregistri ettevõtete finantsnäitajad ning Eesti patendiameti andmed ettevõtete intellektuaalse omandi kohta. Ühendatud andmestik puudutas ajavahemikku aastatel 2002-2012.

Eesti ettevõtlustoetusi saab Tänaku sõnul jagada kümnesse kategooriasse. Eesti ettevõtete innovatsioonistrateegiate analüüsi põhjal eristas Tänav aga viit innovatsioonimustrit ehk viisi, kuidas mingi ettevõte uuendusi teeb.

Ta eristab siinkohal lihtsamaid ja keerulisemaid innovatsioonimustreid. Lihtsamad mustrid on tarnijapõhised, sisemistel ressurssidel põhinevad ja turupõhised. Keerulisemad mustrid on aga avatud innovatsioon ja teaduspõhised mustrid. Viimased kaks mustrit on keerulisemad, sest eeldavad ettevõttelt laiemaid ja kulukamaid teadmisi, oskusi ning ettevõttesiseseid protsesse.

Vähe teaduspõhisust ja palju allhankeid

Innovatsioonimustritest rääkides on Tänava sõnul märgata kaht Eestile omast eripära. Esiteks kasutab Eestis ainult kuus protsenti ettevõtteid teaduspõhist mustrit, mida on teiste uuritud riikidega võrreldes suhteliselt vähe.

"Teaduspõhised innovatsioonimustrid on ettevõtetel, kus teadus- ja arendustegevusel (TA) on ettevõtte ärimudelis oluline roll. Neid on tõepoolest Eestis vähe," tõdeb majandusteadlane. Ta näeb ühe võimaliku põhjusena asjaolu, et igas sektoris pole teaduspõhine ärimudel edukas. Näiteks vajavad teadusarendustegevust autotööstus ja farmaatsia, millega tegeletakse Eestis üsna vähe.

"Seega, siin tuleb mängu küsimus majandusstruktuurist. Kui me keskendume sektoritele, kus mitte keegi maailmas eriti TA-tegevusi ei tee, siis ilmselt see pole konkureerimiseks parim viis," ütleb ta.

Teine võimalik põhjus on Tänava sõnul see, et iga keerulisemat arendustegevust nõudev projekt kätkeb endas suurt majanduslikku riski. Kui uut tootmisseadet ostes teab ettevõtte finantsjuht täpselt, mis on selle tehingu kulu, tulu ja tasuvusaeg, siis teadusarendusega kaasneb määramatus. Tänava sõnul aitaks sobiv ettevõttetoetus seda riski maandada.

"Ettevõtlustoetustega saab ühiskond panustada sinna protsessi sisuliselt, öeldes, et "okei, me maksame osad kulud kinni, peaasi et sa ikka punnitaks"," ütleb ta. "Ühiskond pikas plaanis võidab sellest, sest ellu kutsutud projektide arv ja, loodetavasti, õnnestunud projektide arv on suurem. Meil tarbijatena on siis võimalus nautida paremaid kaupu ja teenuseid."

Tänav lisab, et ettevõtlustoetusi ei saa jagada eeldusel, et iga projekt õnnestub. Tema sõnul peame ühiskonnana veel natuke arenema, et hakkaksime ka kõrge riskiga projekte toetama. "Iga kord, kui see risk realiseerub ning asjast ei saanud asja, siis võibolla ei pea hurjutama kõiki. Õpime sellest, toetame tegijaid ja läheme edasi."

Eesti ettevõtete innovatsioonimustrite teise eripärana toetuvad meie ettevõtted sageli sisemistele ressurssidele. See tähendab, et palju ettevõtteid on mingi teise ettevõtte tütarfirmad või suurema grupi osad. Nad teevad emafirmale allhankeid ning on spetsialiseerunud mingite kindlate klientide teenindamisele.

Üheski varem uuritud riigis nii suurt sisemistele ressurssidele toetuvate ettevõtete osakaalu täheldatud pole. Samas on uurimata Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kus allhankesuhted võivad olla rohkem levinud, oletab Tänav.

Toetus arvestagu toetatava ajalooga

Hinnates ettevõtlustoetuse seost toetatud ettevõtte uuendusmeelsusega, leidis Tänav, et nelja tüüpi toetused mõjutavad ettevõtteid teistest rohkem. Need on koolitused ja oskuste arendamine; turundus- ja ekspordiplaanimine; innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevused ning investeeringud.

Täpsemalt leidis värske doktor, et mitteinnovatiivsed ettevõtted ei hakka toetust saades kasutama keerulisemaid innovatsioonimustreid. See tähendab, et varem innovatsioonist hoidunud ettevõttelt ei maksa kohe oodata teaduspõhist muutust. Küll aga liigutavad pooltel juhtudel seni mitteinnovatiivse ettevõtte lihtsamate uuenduse suunas investeeringud.

Näiteks liiguvad riigilt rahalist toetust saanud mitteinnovatiivsed ettevõtted tarnijapõhisesse innovatsioonimustrisse ehk ostavad oma tootmisseadmed või tarkvara edaspidi kelleltki uuelt.

Samas tasuks innovatsiooni ning teadus- arendustegevuse toetusi anda firmadele, kes juba kasutavad lihtsamaid uuendusmustreid. Nimetatud toetuste mõjul liiguvad juba innovaatilised ettevõtted 160 protsendise tõenäosusega keerulisemate s.h teaduspõhiste uuenduste poole.

Koolitused ja oskuste arendamiseks mõeldud toetused aitavad ära hoida ettevõtte taandarengut. Nimelt on sellist toetust saanud ettevõttel väga ebatõenäoline muutuda mitteinnovatiivseks. Muuhulgas aitavad koolitused ettevõttel samuti keerulisemate uuenduste poole püüelda.

Turundus- ja ekspordiplaanerimise toetusi saavad ettevõtted ei vahetanud oma uuendusmustrit.

"Uute meetmete disainimisel tasuks arvestada sihtgrupi ettevõtete senise kogemusega innovaatilistel tegevustel. Liiga suured arenguhüpped ei pruugi olla võimalikud," kirjutab Tänav kokkuvõtvalt oma töös. Samas osutab ta, et hästi valitud ettevõtlustoetusega on võimalik toetatavat sihtgruppi uuenduslikumalt toimima mõjutada.

Eesti on tubli, kuid meil on veel arenguruumi

Eesti ettevõtete senist uuendusmeelsust hindab majandusteadlane üsna heaks. "Oleme sarnase tee läbi käinud riikidega võrreldes täiesti eesrindlikud mitmest aspektist ja otseselt häbenemiseks ma mingit erilist põhjust ei näe," ütleb ta. "See ei tähenda, et me ei saaks paremini. Ikka saame."

Eesti on tema hinnangul uuendusaltis, kuid heade ideede teostus jääb sageli spetsialistide vähesuse taha. Samuti pole Eestil olnud võimalik pool sajandit tehnilist baasi ehitada.

"Lõpuks on ju innovatsioonide sünd ja turule tuleks kombinatsioon neist kõigest – ideed, teostamine ja müümine," sõnab ta. "Võrreldes EL-i ja teiste tipptasemel riikidega, nt Šveits või Rootsi, niivõrd laiapõhjalist innovaatilisust meil ilmselt veel ei ole."

Tänava uuritud perioodi jäi Eesti liitumine Euroopa Liiduga 2004. aastal. Teadlane hindab selle sammu mõju meie innovatsioonipoliitikale ulatuslikuks. Esiteks on Eesti võtnud eeskuju EL-i üldistest suunistest ning panustanud uuendustesse varasemast rohkem. "Teiseks, mida kindlasti ei saa ära unustada, on eelarve. Erinevate fondide panus Eesti ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika jaoks on märkimisväärne ja on väga kaheldav, et oleksime kuidagi suutnud oma riigieelarvest selliseid asju teha."

Eesti ettevõtlustoetuste senist süsteemi hindab Tänav laias laastus õigeks. "Usun, et oleks ilmselt saanud paremini, kui oleks täpsemini proovinud meetmetele sihtgruppe määratleda. Nö valikud, mida Eestis tugevamalt arendada, jäid eelmisel kümnendil ikkagi tegemata. Nüüd tulevad lõpuks ajad, kus me seda ilmselt teeme," oletab ta.

Samas ei julge ta tulevikuennustusi teha. "Alternatiivset tulevikku ennustavad ökonomistidest paremini ikka ulmekirjanikud ja nende täpsus jääb ehk kuskile majandusteadlaste ja ilmaennustajate vahele."

Ettevõtlustoetuste disaineritele soovitab Tänav vähem emotsioonidest lähtuda. Toetus peaks arvestama suurima kasuga, mitte põhinema poliitilisel eelistusel. Teiseks soovitab ta julgemalt riske võtta.

"Ei tasu karta lennukaid ideid ja kõrgeid nõudeid ettevõtetele. Ägedate inimestega tuleb koostöös asju teha, neid toetades, nõustades ja julgustades, küll nad siis lendavad veel kõrgemalt. Rivi tagumist osa tuleb ehk senisest enam utsitada, sest ilma pingutamata seis samaks ei jää. Maailm liigub alati eest ära, midagi pole parata," ütleb ta.

Tõnis Tänav kaitses doktoritöö "Dynamics of firm Innovation Strategies: Relationship with Public Sector support" ("Ettevõtete innovatsioonistrateegiate dünaamika ja seosed avaliku sektori toetustega") 26. märtsil Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: