Paljudest võõra inimese mõjutamise võimalustest on teistest kaks eespool. Need on apelleerida ahnusele ja hirmudele. Kolmandaks võib pidada enesekindlust. Näiteks ollakse veendunud, et kui teisi saab hõlpsalt tüssata, siis tema kui keskmisest nutikam indiviid end petturil mõjutada ei lase. Mida muud saaks soovida keskmisest nutikamale kui õnne?

Paraku vaatab ta vales suunas. Petis ei peagi kõigutama tema mõtteerksat tasakaalu. Kelmid ootavad, kuni inimesi tabab mõni reaalne, tõsine ja avalikult valideeritud eriolukord. Näiteks võib panna inimesi oma käitumist muutma viiruse epideemia koos vastavate üleskutsetega. Kuivõrd olukord on uus, napib inimestel kogemust soovitu seast õige valest eristamiseks.

Oleks küberkurjategijad rumalad, õnnestuks neid eemal hoida valvsusega. USA Föderaalse Juurdlusbüroo poole pöördus 2019. aastal peaaegu pool miljonit pettuse ohvriks jäänud indiviidi ja ettevõtet. Abi küsinute arv on oluliselt väiksem ohvrite arvu tegelikust suurusest. Paljud häbenevad politseid nendega juhtunust teavitamist. Teised peavad juhtunut pöördumatuks õppetunniks ega usu, et keegi neid aidata suudaks.

FBI hinnangul teenis kuritegevus röövlina sideteedel, infomägedes ja andmejärvedes tegutsedes ühe aastaga 3,5 miljardit dollarit. Suur hulk teenitud rahast läheb kapitalipaigutusena kuritegevuse tööriistade arendamisesse. Tegemist on professionaalse ja jätkuvalt uusi võimalusi ära kasutava inimtegevuse sfääriga. Sellisega, millega ei anna varasema kohtumise puudus õigust olla suureliselt enesekindel ehk loll.

Viiruse põhjustatud erakordses olukorras liigub palju uudset ja käitumisi juhtivat informatsiooni. Lisaks emotsionaalsusele raputavad tasakaalukust kiiresti muutuv olukorrakirjeldus ja elukorraldust tavatuks kujundavad ettekirjutused. Tempo kiirus sunnib haarama infot kiiresti ja tihti pealiskaudsemalt.

Pannes kokku inimesest lahutamatud hirmu, ahnuse ja enesekindluse, tõsise kriisi ning kiiresti muutuva kriisiteavituse, sünnib kombinatsioon harva koos esinevate tegurite kooslusest, mida nimetatakse mõnikord täiuslikuks tormiks. Selle vallandumiseks puudub vaid kuritegelik sekkumine. Seda ei pea, õigemini, ei pidanud sekunditki ootama.

Olgu õpetlike näidete eel veel hoiatatud, et FBI poole pöördutakse kõikjalt maailmast. Hoiatavaks näiteks on 48 riigist tulnud teated, mille kohaselt peteti peamiselt üle 60-aastastelt ohvritelt peteti summaarselt üle 54 miljoni dollarit. Vanemad inimesed on ühtlasi COVID-19 viiruse suhtes kõige haavatavam sihtrühm.

Sotsiaalmeedia ja varasemalt röövitud andmebaaside tõttu on petturitel üsna lihtne valida ja kujundada sõnumeid vastavalt sihtrühmadele. Olgu need siis väikeste lastega emad või vanemad inimesed. Miks mitte pakkuda neile ähvardava viiruse vastu aitavat uudset ravi. Mitme infoplatvormi, sotsiaalmeedia robotite jmt abil võib näiteks levitada kuulujutte hiinlaste varjatud vaktsiinist.

Kuna hetkel paistab, et sealt saabuvad julgustavad uudised nakkuste lisandumise aeglustumisest, pakutakse lihtsameelsetele salavarudest saadud vaktsiini. Hea asja saamiseks on kaks tingimust: sellest ei tohi teistele rääkida ja raha tuleks kohe maksta, sest tahtjaid on palju. Viirusest sel moel lahti ei saa, rahast päris kindlasti.

Inimestes peituva ahnuse nupule vajutavates kirjades lubatakse indiviididele ja ettevõtetele riiklikke maksusoodustusi seoses tärganud majanduslikult keerulise situatsiooniga. Riigi käest raha saamiseks on loomulikult vaja kas logida lisatud veebi kaudu oma pangakontole või edastada pangakonto andmed koos vajaliku infoga. Kummalgi juhul raha ei tule, vaid läheb.

Raha võib anda heategevusele. Hätta satub palju häid inimesi või lihtsalt inimesi, kelle peal oma headust treenida. Kahjuks kasutavad vargad kriisivalmiduse lahkust ära, sokutades interneti keskkondadesse alatuid libakorjandusi.

Vormilt kõige rikkalikum petmiste strateegia rajaneb riiklike asutuste, haiglate, töökohtade jmt teadetele mis kas sisaldavad nn tähtsa informatsiooni linke või kaasapandud dokumente. Sisuliselt sisaldavad juurdepääsu ohvri arvutile.

Kõik kurjuse mürgiga veebilehed ja lingid paistavad ametlikega äravahetamiseni sarnased. Sestap väärib neid allegoorilise apteekri pilguga lähemalt uurida, eriti aadressirida. Kahtluse korral aitab kui tuttava saatjaga eraldi ühendust võtta või kontrollida mida räägitakse saatjaks väidetud asutuse kodulehel. Elanikkonna kopse ähvardava viiruse varjus levivad pisikud mis nakatavad arvuteid, mõistust ja rahakotti. Hoolima peab kõige eest!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".