Kristjan Port: rahast ilma jäämine on imelihtne ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Don Hankins/Creative Commons

Inglismaal elab umbes 53 miljonit ja Walesis kolm miljonit elanikku. Neil kahel Ühinenud Kuningriikide territooriumil on selle aasta jooksul registreeritud 17 430 online-kuriteo akti. Lihtsa arvutusega teeb see umbes 3000 registreeritud kuritegu kuus ja seega sada tükki päevas.

Sealne kohalike omavalitsuste liit hoiatab elanikke, et tõenäosus pettusega rahast ilma jääda on küllaltki reaalne. Senise arvestuse järgi loovutatakse petturitele umbes 63 miljonit naelsterlingit aastas ehk jämedalt üks nael inimese kohta. Veebipõhised pettused ongi kõige enam levinud pettuste liik.

Kuidas siis võib rahast ilma jääda? Näiteks otsides kõige odavamat lennukipiletit või reisipakkumist. Teadlased kinnitavad argist praktikat, et sõnad „tasuta“ või „odav“ on ühed kallimad hinnasildid. Tasuta või väga odava asja pakkumine hüpnotiseerib praktiliselt kõiki inimesi kätt sirutama, nagu juhtub näiteks messidel käijatega, kes väljuvad messihallist kotitäie kotikeste ja pastakatega. Nende elu ei ole möödunud koti või pastaka puuduse all, mille tõendiks on tavaliselt hotellist lahkudes prügikasti jäetud virn tasuta asju.

Seega on meil olemas mehhanism, kuidas pettust alustada. Veebilehel särab suur silt „soodus“ või „tasuta“ ning sellest piisab ühe osa inimeste kinnipüüdmiseks. Võibolla pomiseb keegi nüüd omaette, et tema ei läheks iial taolise rumaluse ohvriks. Võibolla on tal õigus. Ent tal ei ole õigus kahtlustada tüssajat rumaluses. Selle selgitamiseks proovige vastata küsimusele, miks te pole seni vastanud ühelegi Nigeeriast pärit rahapakkumise kirjale, milles hiigelsumma otsas istuv kodanik tahab teile pärast pisikest sissemaksest hunniku raha saata?

Peate end liiga nutikaks, et taolise lolli kirja liimi peale minna? Vaadake probleemi teise kandi pealt. Kui iga inimene, sealhulgas ka need nutikamad hakkaksid vastama nigeerlaste petukirjadele, siis suure tõenäosusega enamus neist inimestest jätaks protsessi hilisemas faasis ikkagi oma raha petistele saatmata. See aga tähendaks nigeerlastele kulude tegemist ilma loodetud tasuta. Nii rumalad nad ju ei saa olla.

Selline totter kiri töötab nagu omamoodi filter, mis selekteerib miljonite kirjasaajate seast välja kergemini petetavad inimtüübid. Need on alati olemas, nagu kinnitavad miljardid välja petetud dollarid. Teiste sõnadega tasub petisel oma tööd ja vaeva kulutada vaid neile, kellelt on lootus raha välja petta. Piisavalt totakas kiri hoiab liiga targad lõksust eemal.

Aga ka nutikaid saab lõksu meelitada, kui juust muuta piisavalt lõhnavaks. Kuust-kuusse sada pettust päevas õnnestuvad tüssamised ei saa rajaneda vaid kõige rumalamate lüpsmisel. Selleks tuleb võimaluste spektrit lihtsalt laiendada. Näiteks pakuvad mõned petiste rajatud veebiteenused hõlpsamat raha laenamise võimalust. Mõned inimesed kaotavad head diili nähes valvsuse ega märkagi, kuidas peavad enne omalt poolt teostama väikese sissemakse. Sellega siis kogu juhtum tavaliselt piirdubki.

Mõned petjad annavad e-kirja teel teada kohaliku omavalitsuse maksude ja lõivude soodustustest ning juhendavad teid sooritama makseid vastavalt selleks petukorraks loodud kontodele. Teinekord pakutakse maksude tagastusi tingimusega, et klient avab uksed oma pangakontole. Populaarne on ka pakkuda loosivõite, raskesti mõõdetavaid turundusteenuseid, mida reaalselt ei tehtagi ja igasuguseid muid skeeme, mis paistavad teatud inimestele uskumatult soodsatena.

Selle koha peal rahutuks muutuvad nutikamad inimesed ärgu erutugu, sest teid sellistesse skeemidesse ei soovitagi kaasata, kuna teist oleks vaid tüli ja tõuseks vahelejäämise risk. Teisalt avab liigne eneseusk uksed teistsugusteks petmisteks. Seega arvestage, et vähemalt Inglismaal ja Walesis jääb ametliku statistika järgi päevas sada inimest pettuse ohvriks. Kui arvad, et Eestis pole see võimalik, pane taskurätik valmis!

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: