Tänaseni on meeles õpetlik lugu lapsepõlvest. Arusaadavalt on laste elu raske. Eriti raskete hetkede ajal mõistavad ainult lapsevanemad, kuidas olemise kannatusi kasvatada. Klassikaliselt tuletades meelde midagi seoses toa koristamise või üleüldise korralikkusega. Seepeale küsisin, et miks ma ei võiks olla just selline. Olen kodus, kuhu keegi nagunii ei näe. Ema vastas, et see, mida teised ei näe, polegi oluline. Oluline on, mida ise näed. Näed, et oled lohakas ja seda ei saa sa enda eest varjata isegi siis, kui veenad maailma vastupidises.

Episoodi moraal pole ainult kuvandis. Kodu kaitsvate seinte vahel ülalpidamine on majandusküsimus. Probleemile osutas (pdf) Saksamaa suure panga Deutche Bank makromajanduse strateeg Luke Templeman.

Probleemi kirjeldamiseks leiab sadu näiteid varakevadisest Covidi-pandeemia tekitatud kaugtöö perioodist, kui ei oldud veel kaamera kontrollimisega harjutud. Tüüpilisemad olid lood pesuväel koosolekule ilmunud inimestest. Mõne töötaja mälust on pea võimatu kustutada pilte veelgi suuremast alastusest. Teisalt on usutav mõni vaoshoitum pettumus, nähes kaamerasilma läbi seni ontlikumaks peetud kolleegi koduseinte varjatud maailma, kuni kombetult toidu nosimiseni.

Esimene õppetund on möödas ja oodatava järgmise kaugtöölaine ajal osatakse kaamerat ja mikrofoni välja lülitada. See ei tee loomulikult pesus koosolekule tulijat rõivastunuks.

Majandusega on need teemad seotud kõige otsesemal moel. Inimesed on kokkuhoidlikud. Mõnikord kasutatakse sõna mugavus. Neist piisab ja unustagem kõik muud seletused. Igatahes pole koosolekuks vaja korralikke riideid, kohale sõitmiseks transporti, ära jäävad lõunasöögid toitlustusasutuses ja isegi tööpäeva lõpetav võimalus kolleegiga tunnike kusagil istuda või külastada treeningsaali on mängust väljas.

Mängu nimi on majandus ehk mitusada aastat kujundatud sotsiaalne protsess. See, milles inimesed näost-näkku kohtudes vahetavad lisandväärtuse pakkumisi. Süsteem pole kõige tõhusam, kuid ometi on selles millegagi tegev suur osa tööealisest elanikkonnast. Seni on kõik enam-vähem toiminud, isegi veebikaubanduse uudsust endasse võttes. Kui koduses töökorralduses pole enam mitmeid asju vaja või vähemalt mitte senises kasutustempos, jääb osa rahast seisma. Seda võib võrrelda veskiratast ringi ajava vee vähenemisega.

Templeman märgib, et esimest korda ajaloos ühendas suur kogus inimesi end lahti näost-näkku maailmast. Samas jätkasid nad tegutsemist, nagu kulgeks nende majanduselu täies mahus edasi. Ta peab seda suureks probleemiks, kuna majandusel kulus aastakümneid ja isegi aastasadu rajamaks ulatuslikku näost-näkku tööd toetava äri ja majanduse süsteemsust. Kui märgatav osa aktivaid jääb kasutult seisma, tähendab see majanduslikele raskustele pikka jätku.

Panga strateeg mängib ideega võtta kodus ökonoomsel režiimil töötajate palgast osa ära ja anda see riigile majanduse turgutamiseks. See ei tähenda, et kui inimesed ei vaja enam kesklinnas asuva söögikioski teenuseid, siirduks selle pidamine riigi kohustuseks. Kui pole vaja, siis pole vaja. Ühiskonna huvides oleks toetada neid, kes tõugatakse mängust välja mitte nende süül tekkinud ootamatu muutuse tõttu.

Templeman hindab, et loovutades uue maksuna umbes viis protsenti palgatuludest ehk keskmiselt 10 dollarit päevas, koguneks USA-s 48, Ühendkuningriigis 6,9 ja Saksamaal 15,9 miljardit dollarit uude majanduslikku olukorda sattunute abistamiseks. Pankur mõistab ettepaneku esmast reaktsiooni. See on kindlasti negatiivne. Ta soovitab maha rahuneda ja mõelda ajale, kui näiteks Ühendkuningriigis puudus tulumaks. Riik kogus alamatelt lõivu paar sajandit kehtinud aknamaksuna.

Sarnane, suurema kinnisvara omandust kajastav mõõdik oli maksustamisel kasutusel testeski Euroopa riikides. Tööstuse arengu tagajärjel toimunud rahavoo muutuste tulemusel asendati aknamaks tulumaksuga. Ajad muutuvad, konstateerib Luke Templeman ja lisab, et ajad on jälle muutumas. Asjaolu peaks kajastuma maksude korralduses.

Vaevalt, et nii lihtsalt muutused aset leiavadki. Eriti kui üleskutse puudutab maksustamist. Oodata on tõsiseid vaidluseid. Ometi on Templemanil muutuse märkide osas seda ilmsemalt õigus. Uued maksud tulevad varem või hiljem. On need siis robotite maksustamine, kodus töötavate inimeste palga muutus või pesu väel koosolekule ilmunutelt lõivu võtmine.

Pole võimatu, et mõnes kodus kehtestatakse kohalik maks, millega tagatakse reaalne vastavus Facebooki jäetud kuvandiga.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".