Doktoritöö: kaugtöö on tööea pikendamiseks soodne võimalus ({{commentsTotal}})

Tööturg muutub oluliselt paindlikumaks ning samas indiviidi jaoks ka ebastabiilsemaks.
Tööturg muutub oluliselt paindlikumaks ning samas indiviidi jaoks ka ebastabiilsemaks. Autor/allikas: Holly Stratton / Unsplash

Kaugtöö on vaimse töö tegijate hulgas üha rohkem levinud. See omakorda eeldab ka tööandjatelt enam pingutust töö korraldamisel. Kaugtöö eelis on peamiselt paindlikkus töötaja jaoks, kellel on võimalik ise valida töötamise aeg ja koht.

Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudis kaitses René Arvola doktoritööd "Kaugtöö kui lahendus tööea pikendamiseks", millest selgus, et kaugtööd tehakse intensiivselt ning tööandjad on kaugtöö reguleerimisel liberaalsed.

Doktoritööd juhendanud tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi professor Piia Tint lisab, et praegu korraldavad töötajad kaugtööd omal algatusel ja iseenda tarkusest, sest puudub arvestatav süsteemne lähenemine.

Seetõttu ongi olulised doktoritöös välja pakutud töökorralduslikud suunised, mis toetavad just kaugtöö abil vaimse töö tegijate pensionile jäämise edasilükkamist. Teisisõnu töötatakse koos pensioni saamisega ja otseselt koju jäämine lükkub edasi.   

Kuna kaugtööd kasutavad rohkem just suurema kogemusega töötajad, on tööandja huvides, et nende kogemused oleksid kättesaadavad ka napima staažiga kolleegidele. Seega on tööandja seisukohast oluline säilitada meeskonnatöö vaim, et kaugtöö tõttu töötajate vaheline vahetu, nn silmast-silma kontakt päriselt ei kaoks.

Kodukontor = kokkuhoid

Doktoritöös tehtud uuringud kinnitavad, et kaugtööga on võimalik kokku hoida aega ja raha. Kokkuhoid tuleb näiteks töötaja transpordi arvelt, lisaks pakub kaugtöö paindlikkust töösuhetes, stressivabamat töökeskkonda, paremaid keskendumisvõimalusi ning mõningal juhul isegi leevendusi tervisehädadele.

"Selline töövorm võib olla ka üks lahendustest progresseeruva eluea tõusuga seotud probleemile, leevendades ühe meetmena ka kasvavat survet pensionisüsteemile," kinnitab professor Tint.

Kaugtöö kontseptsiooni sünnist alates on selle põhjused ja ulatus olnud pidevas muutumises ning sellele on kaasa aidanud infokommunikatsiooni tehnoloogia kasutamine. "Sooviksime tulevikus uurida just personaalseid tegureid kaugtöö kasutamisel," selgitab Piia Tint.

Töös kasutati mitut uurimismeetodit, rakendades nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset lähenemist. Kvantitatiivsete andmete kogumisel kasutati mittetõenäosuslikku sihipärast valimit ja mugavusvalimit ning need andmed analüüsiti statistilise analüüsi abil. Nelja uuringu käigus koguti ja analüüsiti andmeid erinevate vaimse töö tegijate, sh kinnisvarasektori- ja ülikooli töötajate, kaugtööga seotud inimfaktorite kohta".

Doktoritööd "Kaugtöö kui lahendus tööea pikendamiseks" juhendasid TalTechi emeriitdotsent Ülo Kristjuhan ja professor Piia Tint. Oponendid olid Pasi Juhani Pyöriä (Tampere Ülikool) ja dotsent Henrijs Kalkis (Riia Stradinši Ülikool).

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: