Kaugtöö säästab raha, kuid mitte inimeste närve
Kuigi kodust töötamine hoiab kokku nii töötajate kui ka tööandjate raha, viitavad värsked uuringud, et sageli kaugtööd tegevatel inimestel esineb oluliselt sagedamini kroonilist stressi, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Suur osa modernsetest tööülesannetest teostatakse mujal kui töökohal. Eriti kui töö sisuks on andmed ja informatsioon ning meetodiks nende töötlemine, töötlemiseks programmide arendamine, loominguline kombineerimine või analüüs. Kõike seda saab teha kodust väljumata. Sellega hoitakse kokku aega, raha ja loodust, aga kas ka närve?
Mõnedes uuringutes hinnatakse kaugtöö kasutamise kokkuhoiuks töötaja kohta kuni 11 000 dollarit aastas. Suurlinnades asuvad ettevõtted säästavad väiksema töötajaskonna pinnavajaduse arvel kontorikuludelt miljoneid dollareid aastas. Tööle saabumise kulu kannab töövõtja, kes ilma, et teeks sekunditki tööd, kulutab näiteks USA-s töökohale saabumiseks hinnanguliselt 2500–6000 dollarit aastas. Kodust väljumata töö tegemine võrduks neile sisuliselt palgatõusuna.
Kodus töötamise tulemuslikkuse hinnangud sisaldavad palju subjektiivsust. Enamasti kaldutakse hindama töö viljakust võrreldes töökohal tehtuga suuremaks. Pakutakse, et koduses miljöös tehakse asju kiiremini ja keskendutakse tööle rohkem. Võimlik, et mõlemad on omavahel seotud ehk keskendudes saab töö kiiremini valmis.
Teisalt leidub usutavaid vastuväiteid, et loomingulisust ning leidlikke lahendusi leidub kõige sagedamini töökoha koridoridest ja kolleegidega koosviibitud hetkedest. Mõnikord kannatab töölejäänute tulemus olulise liikme puudumise tõttu. Mõnede isikuomadustega indiviidide puhul kipub ilma järelvalveta või töö ja mitte-töö tsoonide vahelt piiride puudumisel töö lihtsalt ununema. Neile toob kodune töö kaasa hüvedega võrreldes rohkem probleeme.
Üleüldise trendina kaugtöö osakaal kasvab. Erinevates uuringutes leitakse, et kaugtöö võimalusi pakuvad umbes pooled kuni kaks kolmandikku töökohtadest. Neis tegutsevatest töövõtjatest kasutab üle poole vähemalt ühte päeva nädalas kaugtöö vormis. Kuid enam pole harvad näited, kus on pooled töötajatest vähemalt pool nädalat kaugtöörežiimis, Nõni ettevõte ongi muutunud puhtalt kodust töötamise põhiseks.
Uut töökorraldust võib käsitleda sotsiaalse eksperimendina. Nagu iga katsetusega on uurijatel teatud positiivsed ootused ja mõned ebaõnnestumisega seotud mured. Mida rohkem ja kauem inimesed kirjeldatud eksperimendis osalevad, seda rohkem õpitakse midagi uut. Näiteks tuleb üha rohkem esile, et koduseinte vahel tehakse tööd rohkem ja kauem. See seletab tootlikkuse kasvu päritolu. Koos taristu ja töölkäimise kulude kokkuhoiuga innustab sellist töötamise viisi edasi juurutama. Neid seiku võib nimetada kiireteks efektideks.
End aeglaselt ilmutavate nähtuste hulka võib lugeda Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) hinnangul (pdf) kaugtööga kaasnevat suuremat stressi 41 protsendi töötajate seas, võrreldes kontorisse tööle jäänutest veerandil esineva suure stressiga. Kodu on enamasti tore koht ja seda siis ka töö tegemiseks, millele viitab mainitud tähelepanek kodus tööle annetatud ajast. Varasemast olulisemaks võib osutuda asjaolu, et kodus tööd tehes ollakse üksi.
Täpsemalt, omaette, kolleegidest isoleerituna. Selle tõttu nõrgeneb tööprotsesside ja töösuhete haldamise tagasiside. Paistab, et tööd tehakse rohkem kui kontoris, sest puuduvad töövoo tempole viitavad sotsiaalsed vihjed. Suurem tööpanus suurendab väsimust. Oleme talutavalt aktsepteeritavad inimolendid tänu teistele inimestele. Arvestame ju ainult inimeste arvamusega ja juhindume inimese tunnetest.
Need evolutsiooni kujundatud juhtimisvahendid vormivad käitumisi optimeerivad eluspüsimise taktikaid. Ilma kollektiivi sotsiaalse tagasisideta ei osata piisavalt puhata ja tasahilju süveneb krooniline stress.
Stressi juhtimisel on samuti oluline kolleegide olemasolu. Uuringutes on demonstreeritud, et isegi lühike näost-näkku vestlus ja tunnete jagamine kolleegidega vähendavad stressi ja suurendavad tootlikkust kuni 20 protsenti. Keeruliste ülesannete lahendamiseks kasuliku koostöö tõenäosus kasvab füüsiliselt jagatud ruumis mitmekordselt. Kaugel viibides mõne sidekanali kaudu ühiselt probleemide käsitlusele kulutatakse rohkem aega ja hävineb osa vahetuma kontakti potentsiaalist. See omakorda suurendab koduse töö määra.
Loodetavasti õpitakse endaga arvestama, vastasel juhul muutub töö hommikusöögi osaks, siis lõunasöögiks, harrastuseks ja unenäoks...
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"