Futuroloog nentis, et tulevikunägemusi lahates pööratakse liiga palju tähelepanu negatiivsele. "Halvale keskendumine on muidugi mõistetav. Otseloomulikult kardame me surma. Meid on häälestatud selleks bioloogiliselt juba vähemalt küttidest-korilastest saadik. Pidevate katastroofiennustustega kaasnev vagurus, hirm või agressiivsus takistab konstruktiivsete lahenduste leidmist. Peame mõistma, et tulevik pole midagi kindlat ja fikseeritut, mis su kohe-kohe ära tapab," laiendas Lyngsø.

Muu hulgas 1995. aastal Euroopa Komisjoni töörühmas ühe tulevikuvõimalusena Brexitit näinud Lyngsø tõdes, et inimeste ebalus on mõistetav. Näiteks pole möödunud aastal USA mõttekoja Institute for the Future analüüsi kohaselt 85 protsenti 2030. aastal tarvilikest ametitest veel olemaski. Praeguses ühiskonnas on töö kaotamine aga võrreldav kohati veel hõimust väljaheitmise ja seejärel metsloomade roaks langemisega.

Selle asemel võiks näha automatiseerimises ja võimekamates robotites võimalust. "Elame fantastilisel ajastul, sest oleme teenindanud masinaid juba aastaid. Sinnamaani välja, et muutusime juba peaaegu ise masinateks. Järgmise kümne aasta jooksul selgitame loodetavasti taas välja, mida tähendab inimeseks olemine. Muu hulgas haarab see ka nende omaduste tunnustamist ja kasutamist, mida tavaliselt ei hinnata," sõnas Lyngsø.

Näiteks avastati esimene antibiootikum, penitsilliin tänu eksitusele. Ideaalselt sama tegevust kordavate masinatega jääks taoline progress olemata. Sarnaselt võivad olla konstruktiivsed, laiskus, ärritustunne ja meeleheide. Viimastel aastatel populaarsust koguv positiivne psühholoogia võib teha innovatsioonile karuteene. Piltlikult lahutas konservikarbi ja selle avaja leiutamist 49 aastat. Tagantjärgi jääb viimase leiutise loomise täpne põhjus saladuseks, kuid sellele võisid eelneda kümneid rikutud särgid ja kirvetäkked põrandal.

Inimlikkuse kõrval mängib elu üha ulatuslikuma digitaliseerimise kõrval üha tähtsamat rolli ausa tagasiside kuulmine. "Tänu nutikõlaritele ja juturobotitele saab olla igaüks katusekorruse boss suurettevõttes, kes karjuvad päevast päeva oma orjade peale. Mul pole kahju mitte Sirist ega Alexast, vaid meist, kes satuvad üha sügavamale eksimatuse mulli. Üdini ausa reaktsiooniga palju kaupa ei müü," märkis Lyngsø. Pikas plaanis võib olla sellel isiklikule ja ühiskondlikule arengule taas halvav mõju, ennustas futuroloog.

Ühtlasi toob see esile inimliku kontakti tähtsuse. Telefonikõne ei suuda asendada õnnetunde tekitamisel kallistust. Helistamise asemel lühisõnumile lootmine ei muuda aga ajukeemiat peaaegu üldse. "Inimeste edasijõudmine sõltub väga palju hoolivast keskkonnast. Meedias võimendatakse sellele vaatamata kuvandit, et maailma muudavad üksikud inimesed nagu Mark Zuckerberg, mitte toetava sisekliimaga meeskonnad," laiendas futuroloog.

Tagasiside olulisusest lähtudes palkab Lyngsø oma vabaühingusse inimesi alati paarides. "Üksinduse sündroomi süvendamise ja kaugtöö tegemise asemel pead valjusti kuulma, mida sa teadma pead," lisas futuroloog. Sellel on teinegi kasulik mõju. Asendamatuse kuvandi kultiveerimise asemel turgutab nipp innovatsiooni, suure pildi nägemist ja ühiste väärtuste nimel töötamist.

Viimase üha suurema ohuna tõi Lyngsø välja digitaliseerumise võimendatava lõhe tarbijate ning loojate vahel. Näiteks on filme ja seriaale tootev ning vahendav ettevõte Netflix nimetanud oma suurimaks konkurendiks inimeste ööund. "Magame kõik liiga vähe, sest upume meelelahutusse. Liigume uue inimeste aktiivsusel põhineva ülem- ja alamklassi tekkimise suunas. Lihtsa näitena jälgid sa võistlusel, kuidas teised kooki küpsetavad või teed seda ise ja kannad seda ühtlasi üle Youtube'is," sõnas futuroloog. Siinkohal hakkab mängima taas olulist rolli kogukonna toetav mõju.

Digitaliseerumine saab aidata küll barjääre eemaldada ja kogukondade tekkimist soodustada, kuid tegu on samasuguse tehnoloogiaga nagu tuli. Sõltuvalt selle kasutusest saab sellega kasu toomise kõrval terve maja maha põletada. "Automatiseerimisel on potentsiaali kasvatada sotsiaalset mobiilsust, sest me ei sõltu enam sedavõrd palju megalinnadest. Tähtsamad on soodsamad hinnad ning üldine elukvaliteet ja normid," laiendas Lyngsø.

Utopistlike ja anarhistlike kommuunide võrgustike tekkimise asemel ennustas aga futuroloog maailma megatrende vaadates, et heaoluriigid muutuvad inimliku väärtusruumi alal hoidmiseks ühe olulisemaks. "Demokraatia suhtes usalduse säilitamiseks on turvavõrk elutähtis ning Hiina ja USA mudelile on vaja kolmandat alternatiivi rohkem kui kunagi varem," viitas Lyngsø. Tõsi, seda ei saa teha ilma rahata.

Maksulaekumise parandamiseks panustas futuroloog digitaliseerumisele ja selle toel kasvavale riikide vahelisele koostööle. Lihtsa näitena kerkis Amazoni Saksa turule jõudmisega selle turuosa patareimüügis 70 protsendini. Erinevalt seda seni valitsenud Duracellist riik selle pealt aga ei teeni.

Digitaalse valitsemise laienemine võiks pakkuda lahendust teiselegi Euroopas tiksuvale pommile. Vananeva elanikkonna mõjul kaitseb esindusdemokraatia üha rohkem noorema põlvkonna asemel vanemate huvisid. Hariduse asemel üha prioriteetsemaks tervishoid.

"Eeldused sotsiaalseks raputuseks on olemas. Järgmine põlvkond ütleb, et demokraatia on praegusel kujul iganenud. Kuna külas pole enam vaid ühte hobust, on uute mudelite otsimine asjakohane ning ma poleks üllatunud, kui need tulevad Euroopast, mitte kuskilt mujalt,"

Liselotte Lyngsø astus üles Tallinnas toimuval e-valitsemise konverentsil.